Uut. Finito.

Eile oli nibin-nabin, kas enne lahkub 2006 või pilt; õnneks juhtus see suht sünkroonis.

Käisin hommikul metsas jalutamas ja mõtlesin. Nägin metsas jänese sitta, põdra sitta, samblikke.

Et panen selle blogi kinni ära. Kindlasti selle pärast, et mul pole enam midagi olulist öelda. Ka selle pärast, et joomine hakkab ennast vaikselt ammendama. Aga peamiselt selle pärast, et enamik lugejaid on lollakad, harimatud (haritud) ja ennast täis pasapead, kes ei saa asjadest tilligi aru. Jah, sinu pärast.

Olen küll siiani hoidunud moraalist, aga lõpetuseks siiski. Ära raisk joo kui sa ei oska. Hoia pudel eemal kui iseloom nõrk on. Jah, sa mõtled küll, et oled kõva mees. Sittagi raisk. Kui sa ei oska stiilselt juua, joo piima, jobu.

Sentimentaalpohmellis, nagu ma praegu olen, õlle ja viinaga, tahaksin siiski tänada oma sõpru ja toetajaid: uspenskeid, mäkra ja põtra, elmot, raxi, suurt ja väikest, kallet, rabashat, kulnot, kolleege, kommenteerijaid, munne, vitte, kaplanit, munka, pino, püha isa, pavkat, ungrunni, keskerakonda, romkat, vinnit, villit, teisi ida-viru parme, ning kõiki ülejäänuid, kes mind inspireerinud on. Suurimad tänud Pekkale.

Ka mul on kurb. Nutan nii et perse märg.