nii

tegin hommikul 2x40. ega tervis raha pole, mida raisata võib. praegu kaineks saada oleks nagu kassi persest kasemahla lüpsta.
eile oleks keppi saanud, aga näed, ei saanud.

heil

tere
sõbrad. sitapead. et kunst kuuulub massidele. selle eest raha võtta ei tohi. pealegi viimati kirjutas ilusti Gailit. kui sina arvad, et oled kirjanik, kirjutaja, näiteks türaeneseimetlejaberkvaher, mulpolemidagiöeldailves, polekunaginaljakasolnudmärka. tulge mehed rukkisse, lõikan teil terava uisuga munni seibideseks. topin teil perse nõgeseid täis. ja panen karikakra rosinaks.
lihtsalt.
oma peret te kaitsta ka ei suuda. riigi seisukohalt, Eesti riigi seisukohalt. tühi. murran terava toore munniga läbi noore lepistiku, läbi peensoole ja laastukatuse.
vittu mehed, toota on vaja. ehitada. luua. nagu mul sõber Tsäägo. või Janek. või looge uusi väärtusi nagu Ilmar. ahjaa, Bettyt tahtsin ka tervitada.
kui juba putsi läks. Enz! see mees on mees. tere hitler.

liiga palju sai ikka viina hammustatud. nüüd on jozin z bazin.

türakogu

peab taas poliitiliselt sõna võtma.
inimesed ei vihka selle pärast riigikogu, et seal igast värdjad (kundlad) on. igas organisatsioonis on oma protsent idioote. mitte ka selle pärast ei vihata, et sägad iga kuu endale neljakordse taskusse panevad. pluss kärakaraha. nad põlgavad neid saamatuse ja rumaluse pärast.
väga, ikka väga suur enamik riigikogulasi arvab, et nende töö on komisjonis kaasa noogutada ja siis pärast suures saalis nuppu pressida. no ei ole nii, vittu.
riigikogu on rahva poolt valitud demokraatlik kogu, kes ei pea ainult ootama, kuidas valitsuse lipsud või ministeeriumide laipersed neile eelnõusi ette lükkavad.
riigikogu peab rahvast kuulama. rahvast esindama.
ja rahva kuulamine pole see, kui sa ostad poest rahva raha eest majoneesi ja koju naisele viid. naisele pead sa ise majoneesi välja taguma.
millal viimati tellis riigikogu laiapõhjalise avaliku arvamuse uuringu ja kujundas selle järgi oma otsuseid? millal viimati võttis riigikogu rahva nimel sõna, mis tõesti on enamuse arvamus? millal viimati avaldas oma seisukoha näiteks väliskomisjon? rahvusvahelises pildis. mida ta arvab näiteks toimuva kohta Tiibetis või NATOs Venemaa perset lakkuvate Saksamaa ja Prantsusmaa kohta? mikser-türasekser, räägi siis ometi. ära ole nagu väliminister, kes on arg ja alandlik nagu poliitiliselt ebakorrektse nalja teinud kuningakoja narr.
ene on muidugi aus ja hea inimene. aga sellest ei piisa. keerasin-välisministeeriumi-täiestiperse-blond ja teised arrogandid ja muidu mõttetud tegelased - lõpetage palun ära. kaua te kusete kaarega. mulle võite ju nalja teha, aga miks te lihtsaid inimesi nöögite.

veel naistest

nii sitt on nagunii olla ja kui juba kirjutamiseks läks. mul on naistega seoses üks ilus kogemus ka.

see juhtus täpselt 15 aastat tagasi. olin 13-aastane verimunnis tattnina, paar pudelit peeti peidetud garaazhi, paar viina metsa maha maetud sinilillede alla. oli just munadepüha. sõbral oli kurbade silmadega mercedes ja kutsusime ühe tüdruku sõitma. ta oli absoluutselt kõige ilusam tüdruk maailmas. ma usun, et siiani (kunagi hiljem kirjutasin ka talle sellest, aga see juhtus aastaid hiljem). sõber sõitis oma käruga teelt välja ja masinat teele lükates pritsis ratas mul näo sitta täis. ma ise seda tähele ei pannud, istusin nagu pipi. ma ei uskunud, et ma nii ilusa tüdrukuga ühes autos olen.

õhtul helistasin talle. me läksime välja jalutama. mul oli peas plastmassist nokaga müts, kuhu peale oli kirjutatud soome keeles, mingi põllumajandusfirma nimi. järgmisel päeval läksime uuesti välja, oligi täpselt selline ilm nagu praegu - nulli ringis, lörtsi sajab, tatine. pask ühesõnaga.

jalutasime metsas. kõndisime mööda vanast kabelist, nügisin ta sisse. võtsin tal ümbert kinni, ta toetas oma käed minu omadele. vaatasin tema pruunidesse silmadesse ja surusin hellalt (kuid kindlalt) oma huuled tema külmast kergelt lõhkistele huultele. see maitse on mul siiani kurgulaes. selle maitse pärast võib surra. see maitse puhus mul pööningu tolmust puhtaks. see tunne oli pärast kordades julmem kui praegu pärast 5-päevast joomist.

selline lugu siis. see oli mu elu esimene romantiline tekst. heil!

oi pritni

no nii seavitus on noh. täiesti putsismunnis.
eile saia oli muidugi sitaks. ühel tori hobusel olid pätsid nagu pälsoni. mingi võrdlus pidi tulema. aga jalad olid nagu tihumeetrise männi köndid. nagu antropov oleks hummeri pakkude peale tõstnud. sellised saiad olid. kui ma oleks oma noksi sinna peale pannud, oleks nagu visanud põlenud tiku himaalaja lumisele nõlvale. sellist saia, sõbrad, näeb harva.
noja nii kuradi näppude vahelt pole enam ammu ära pudenenud. kahte pederasti ka nägin. hakkas hale, olid sellised prillidega peened poisid. tegin viina välja ja hoidsin rusikad taskus.
parimate meestega koos lakkusin. parimate. puhas kvaliteet.
pean nüüd lõpetama, C helistas ja kutsus edasi jooma. kas jah või siiski jah?

My Body is a Cage

Ma olen lakkunud Eesti kõige peenemates lokaalides ja kõige räpasemates urgastes, aga üks asi on igal pool sama - sitamaja põrand on täis kusetud. Esimene ja teine Eesti, me kõik kuseme põrandale.

Täna on plaan Raxi juurde minna, seal pidi grupiseks olema.

Kõigil vabadussamba vastastel sots-liberitel taon foorid kinni kui kätte saan.

Aitab jamast

Vittu ma ei jõua enam.

Türa igast kained kusipead on lastud seadusi tegema, targutama, mölisema - kuidas vähendada joomarlust. No ma ei suuda enam. Diletandid tuleb auku ajada ja betoon peale kallata, et nad Eesti riiki rohkem perse ei tüüriks.

Ma möönan, et probleem on olemas. Enamik inimesi ei suuda oma joomakirge talitseda kui asi kipub tõsiseks minema. Enamik ei suuda stiilselt juua. Ja neid nõrku tuleb abistada.

Selleks ei pea olema väga suur keenjus, et aru saada - joomarluse vastu ei aita kellaaegadega manipuleerimine, vanusepiiri tõstmine, reklaamide keelamine ja muud mustkunstitrikid. No ei aita noh! Savisaar, vana paks, saad aru küll ju! Ja sina ka Juku Parts! Ja 101 kõrvadega vellot riigikogus!

Kärakas on väga sügaval meie kultuuris ja me ei saa ilma, tunnistagem. Seega on ainuõige lahendus: koolidesse tuleb viia sisse kohustuslik õpe, kuidas juua. Umbes nagu on seksuaalkasvatus. Alustada tuleks põhikooli lõpus. Ja asi saab korda, uskuge mind.

Seniks aga populism lõpetada! Tegeleda tuleb põhjuste, mitte tagajärgedega. Värdjad!

elagu võit

istun mere-äärses hotellis ja kihutan õlut-rummi nahavahele. väljas lõugab sümpaatne sügis-somnambuulne torm. eile läks elekter ära. kõrval magab mingi parm. eile keppi ei saanud. kõik on nii kuis peab.
lits lõugab läpparist, naised ikka laulda ei oska. naise suu pole laulmiseks. kurb on see, et hitler tappis kuus miljonit juuti ära. muidu oleks õnnelik.

Sõber P

Täna peaks külla tulema sõber P.

Sõber P on hea inimene. Kui sa kurb oled, siis ta nutab koos sinuga, kui sa rõõmus oled, siis ta nutab õnnest koos sinuga. Kui ta õppelaenu maha jõi kahe päevaga, siis ta nuttis bussis üksinda. Ja kui ta oma spinningu täis peaga vette kukutas, siis ta istus jõe ääres kivi peal ja nuttis mitu tundi.

Mäletan - kui ta haige oli, siis psühhiaater kirjutas talle karbi rahusteid ja me sõime need korraga ära. Me tegime kooli peldikus kanepit ja suudlesime pärast söökla köögitädisid. Me jõime kuus peeti kuue vahetunniga, 0,7 liitrit viskit muusikatunniga või poolese viina füüsikatunniga (pärast oksendasime). Ta käis esimest korda litsimajas 10. klassis ja me kõik kadestasime teda. Ta on nõus sota eest nurka sittuma või jõest muda sööma, et saaks natuke veel peale võtta. Ükskord Stockholmis sõi ta pimedas pargis sittuval neegril purgeri käest ära. Me peksime koos punkareid ja saime ise punkaritelt peksa. Me peksime koos osse ja saime ise ossidelt haledalt peksa. Me saatsime kõik vittu. Ja P visati koolist välja. Me olime kõvad naistemehed, aga me keppi ei saanud. Me kuulasime jmked, vennaskonda ja nirvanat.

Nii ropult palju pole ma vist kunagi kellegagi koos joonud kui temaga. Teretulemast Eestisse, sõber!

Sah-sah

Sah-sah. Sah-sah.

Eile laksisin koos setudega Setomaal puskarit. Sah-sah. Sealkandis nalja ei mõisteta eriti. Keevitasime ikka pööraselt. Suitsusaun-samakas-suitsusaun-samakas. Järsku käis pauk ära ja pilt oli nii taskus nagu oleks Chuck Norriselt jalaga vastu kurki saanud. See samakas pügab ikka meeletult.

Hommikul ärkasin ja miskit oli nagu puudu. Pohmelli polnud. Ainult jube suur peedi janu. Kallasin liitrise paki kohe sisse. Siis läksin õlle ja viina peale sujuvalt üle.

Soovin teile kõigile head võidupüha. Siin maailmas ongi eestlase jaoks kaks tähtsat päeva - vabariigi aastapäev ja võidupüha. Jõulud näiteks pistke endale anaali.

Kui ma poleks eestlane, siis ma tahaks olla soomlane. Puhtalt selle pärast, et saaks veel rohkem keevitada.

Perkele

Ma saabun salaja kui laine.

Viimasel ajal on ikka kõva paugutamine käinud. Ja oi kuidas mootor väriseb ja raputab sees.

Reedel läksime Ungrunniga Matti Nükaneni kontserdile. Jube pohmakas oli ka ja pudel konni kadus nagu võluväel makku. Läksime klubisse sisse ja hakkasime konveier-meetodil viina ja tekiilat laksima. Järsku käis "põmm" ja pilt kadus lupsti taskusse nagu lauri leesi munn linnar priimäe perse. Fakk juu, maksin 150 eeq et oma iidoliga kohtuda. Aga pakuks ikkagi fifty:sixty, et nägin Matti laval ära.

Hommikul ärkasin maja ees põõsas, kuna ma jälle ust lahti ei saanud. Pesin noksi puhtaks ja läksin parteikongressile. Kui tsirkus on linnas, olen mina ikka kohal. Kuulasin 5 minutit kõnesid ja parandasin tervise ära. Vaidlesin ühe kirikuõpetajaga, kuivõrd Uku Masing oli kristlane ja kuivõrd taoist või budist. Rohkemaks mul jõudu ei jätkunud.

Putsi

Türa mis te arvate, et ma lakun kui kodumaa on hädaohus? Ajal, kus tiblade verine käsi kisub Eestimaad karu perse, kus vandid varastavad ja laamendavad, kus kõnts ujub pinnal, sitt prevaleerib ja pask ülbitseb tänaval?

Sõbrad, praegu on vaja näpp hoida päästikul.

Mäletan, kuidas vanaisa niitis vikatiga hektari heina päevas. Istusin värskel heinavaalul, tundsin võilillede ja ristiku happelist lõhna ja mõtlesin - ka mina tahan kunagi nõnda kõva mees olla. Tahaksin niita päevas vähemalt kaks hektarit vaenlast kuulipildujaga.

Volber läks muidugi käest ära. Langesin hommikul selili nagu sadama lits 10 dollari eest. Magasin pargipingil ja üks tore kodutu härrasmees andis oma kilekoti mulle pea alla. Ei ole headus maailmast kuskile kadunud.

Laupäeval antakse blogikonkursi auhinnad kätte. Kuna mul on plaan ennast idioodiks juua, siis ma kohale minna ei saa. Kas keegi käiks läbi ja võtaks minu nodi ära? Oleksin väga tänulik.

Ja sõbrad. Teeme nii, et vene viina enam ei joo.

müüdid

Üks müüt on see, et Tartus läheb alati joomiseks.

Pühapäeval jõime vedela lämmastikuga kuubikuteks külmutatud viina. Hää oli.

Esmaspäeval jõin ennast nii delirkasse, et nägin mullivannis neegrit nelja naisega. Pärast selgus, et nii oligi.

Teisipäeval jõin ennast nii puruks, et isegi Tartu linna tänavad jäid kitsaks.

Kolmapäeval sõitis ott täiesti kosmosesse. Tõtt öeldes olin ikka nii täis, et paar naist hakkasid tunduma intelligentsetena.

Väga valus on.

Kõva mees pole see, kes läheb ja lööb teisel mehel hambad sisse. Kõva mees on see, kes läheb selg sirgu ja laseb endal hambad kurku lüüa.

türamidavittu

Kas teil on vahel tunne, et tahaks minna peol kõige ilusama naise juurde ja öelda talle - keri putsi. Või minna lavale ja kuseda pillimehele kitarri sisse (näiteks mõnele vanilla ninja vitule)? Või siis minna Tiina Tshatshua juurde ja öelda talle - hauka munni. No nii etiketi pärast.

Minu kirg on kärakas.

Ime

Ma isegi usun imedesse.

Mõned aastad tagasi, Kristuse ristilöömise ja ülestõusmise pühade aegu, jõin nii et taevas oli must. Mõistus võttis paariks päevaks puhkuse ja tsükli lõpuks pöörasin täiesti ära. Visklesin nagu langetõbine kõrtsus laua peal ja kisasin hullunult. Mingi taat tuli minu juurde, pani käed pea peale ja ütles - ma ravin sind terveks. Sittagi. Ostsin sada muna ja pildusin need linna peal seintele puruks.
Lõpuks, kui Kristus oli üles tõusnud, sündisin minagi uuesti. Hommikul ärgates, isegi aru saamata miks, haarasin värisevate kätega riiulilt piibli. Esimene koht kust lahti tegin, oli kirjutatud:

Ja kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust
võidma. /.../ Aga nooruk ütles neile: "Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi!"

Kui see ei ole ime, mis siis veel on ime? Ma arvan, et selle peale võib Johannes Pauluse pühakuks kuulutada küll, teine ime on tõestatud.

Aga mis tol päeval edasi sai? Parandasin pea ära.

Minge hääletama

Noh sitapead. Tahate oma elus midagi korda saata? Minge raisk ja andke oma hääl sellele blogile: http://2007.ajaveeb.ee/.

Ma ei taha küll ähvardada, aga kui te seda ei tee, siis saab keegi kere peale.



Mingid rilleputsid ja muidu putukad kirjutavad lehes, et kui palju nende blogisid loetakse. Kusen neile pähe raisk. Haa-haa. Ma ei ole elus seda blogi kuskil promonud ja loetakse ikka rohkem kui suvalisi käkke.

Kevad!

Kõige parem on ikka juua koos Tsäägoga Võrus.

Hommikul ärgates oli nägu kisselliks tambitud, telefon kadunud, pää lahki ja ribid kopsus. Mäletan ainult seda, et mingi parv shvartsenneegreid peksab mind jalgadega.

Kogenud mehena jäid prillid alles ja hambad ette.

Alustasime garaazhis, jõime ennast onistari viinast hulluks. Deliiriumi vormistasime trahteris mõistagi. Eks alustuseks sai ise ka üks punt laiali pekstud. Nukid on verised ja otsa ees on hambajäljed.

Ausalt öeldes räägiks teile rohkem kui mäletaks. Ja kiirabisse peab minema.

Miks ma jälle kirjutama hakkasin? Sest tammsaare on surnud. Ja ma ei jõua enam tibiblogisid lugeda. Kui oleks kepimees, siis nussiks nad läbi ja loodaks, et äkki nad lõpetavad.

Uut. Finito.

Eile oli nibin-nabin, kas enne lahkub 2006 või pilt; õnneks juhtus see suht sünkroonis.

Käisin hommikul metsas jalutamas ja mõtlesin. Nägin metsas jänese sitta, põdra sitta, samblikke.

Et panen selle blogi kinni ära. Kindlasti selle pärast, et mul pole enam midagi olulist öelda. Ka selle pärast, et joomine hakkab ennast vaikselt ammendama. Aga peamiselt selle pärast, et enamik lugejaid on lollakad, harimatud (haritud) ja ennast täis pasapead, kes ei saa asjadest tilligi aru. Jah, sinu pärast.

Olen küll siiani hoidunud moraalist, aga lõpetuseks siiski. Ära raisk joo kui sa ei oska. Hoia pudel eemal kui iseloom nõrk on. Jah, sa mõtled küll, et oled kõva mees. Sittagi raisk. Kui sa ei oska stiilselt juua, joo piima, jobu.

Sentimentaalpohmellis, nagu ma praegu olen, õlle ja viinaga, tahaksin siiski tänada oma sõpru ja toetajaid: uspenskeid, mäkra ja põtra, elmot, raxi, suurt ja väikest, kallet, rabashat, kulnot, kolleege, kommenteerijaid, munne, vitte, kaplanit, munka, pino, püha isa, pavkat, ungrunni, keskerakonda, romkat, vinnit, villit, teisi ida-viru parme, ning kõiki ülejäänuid, kes mind inspireerinud on. Suurimad tänud Pekkale.

Ka mul on kurb. Nutan nii et perse märg.

Pühi perset!

Pühad on andestamise aeg. Andestasin endale kõik varasemad litakad ja sigadused ning andsin jõulude ajal maksale südamest valu. Kulminatsioon oli eile: alustasin päeva konjakiga, siis ladusin pool liitrit viina sisse, pärast läksin taas konjaki peale ja lõpetasin õhtu klubis, kus viskasin viina ja tekiilat. Klubis ulatati mulle pidulikult tagasi minu pangakaart, mille ma eelmine kord olin sinna jätnud. Tänutäheks unustasin oma jope neile garderoobi.

Klubis sain kokku ühe oma vana sõbraga ja tahtsime tema juurde minna. Kuna tal naine meid sisse ei tahtnud lasta, siis otsustasime ukse maha lõhkuda. Aga tal raisk oli turvauks ja, hoog sees, lõime naabri ukse maha. Ega see sõber mul lihtne poiss ei ole - Eesti üks parimaid keevitajaid, istunud vangis ja omal ajal on neegi käest nuga saanud.

Tegelikult on see väga hästi hoitud saladus, et Jeesuke oli ka alkohoolik. Ega normaalne mees vett peediks ikka ei muuda, ikka tomatimahlaks. Hakkaks ise ka jüngriks, kui mingi vend käigu pealt vett kärakaks muudaks. Muide - piiblis on tublisti üle 200 viite kärakale. Te peate ainult uskuma!

Täna tõmban porteriga vaikselt piduri peale.

Soovitan

Tere parmud, nohikud, argpüksid, libud, rullnokad, poolearulised ja muidu idioodid, kes te seda blogi loete. Kuna ma ise pole viitsinud pikka aega enam midagi kirjutada, siis soovitan teile mõningaid teisi huvitavaid asju:
http://www.mustdrinkmore.blogspot.com/ - blogi soome keeles; tõlgib sõber P; paljude arust on tõlge parem kui oroginaal ise
http://www.urgitseja.blogspot.com/ - Baskin ja Kall ei ole enam ammu naljakad, nemad on
http://on-midameenutada.blogspot.com/ - vinge tibiblogin; plika sõidab sajaga
http://m6mmik.pri.ee/blogihymn.mp3/ - keegi tore inimene on mulle loo pühendanud
http://shoulddrinkless.blogspot.com/ - kah tibiblogin; ega tal midagi öelda ei ole, aga tema väärtus seisneb selles, et ta on pandav

Lisaks soovitan vaadata netist pornot, liituda orkutis shoulddrinkmore kommjuunitiga ja oma rate konto ära kustutada.

Ahjaa, kommentaaridesse võite omalt poolt ka midagi soovitada.

munni

Hea pidu oli eile - mitte midagi ei mäleta.

Pilt oli nii must, nagu oleks kaks pimedat neegrit polaarööl üksteisele musta kondoomiga perse pannud. Kolm päeva on jälle rõõmsalt arhiivi kirjutatud.

Te muidugi küsite, et kas ma joon edasi? Õigustatud küsimus. Tõmbasin abs-i peale ja võtan hoo vaikselt maha. Proosit!

Hommikul ärkasin ülikooli peahoone kõrval. Tundsin, kuidas alma mater minusse voolab. Kuna mul niipalju aikjuud ei ole, et sinna majja kaine peaga astuda, siis tulebki ainepunkte pudelist nuhkida.

Minge te ka kõik perse.

...

Eile kukkusin vahetult enne tööpäeva lõppu paugutama. Matsutasin viina ja tunni ajaga oli pilt peaaegu karmanis. Siis läksin linna peale ja jõin ennast korralikult kaussi. Heihoo!

Mina ei saa nendest meestest aru, kes elus munni järgi orienteeruvad. Jah, loomulikult, naisi tuleb hoida ja armastada. Aga vitu vingu pärast ei maksa peast ogaraks minna. Mehe majakas elus olgu ikka viinapudel, mitte vitt.

Täna on plaan täistuuridel jooma hakata. Heihoo!

Täitsa vitus

Oi sa putsi uks ja tamburiin. Läksime eile käruga poodi viina järgi ja kuidas nüüd viisakalt öelda - olime tiba napsised. Siis sõitis mingi Sierra mööda, peatas kinni, viis kitsenägu kargas välja ja peksid meil lõustad üles. No fakk off. Mingid kuradi põlva nolgid karistasid meid tühja koha pealt ära. Seisin ise ka nagu mingi kusesammas ja vaatasin, kuda mingi poisike mulle lõuga peksab. Vanasti ma ikka armastasin vägivalda. Eks ma muidugi olin täis ka nagu konnakulles ja vastu poleks suutnud nagunii lüüa. Aga näod on meeles.

Kirjutaks teile rohkem, aga ninaga on ilgelt sitt tähti toksida.

Aga nüüd tahaks midagi soolast, tahaks vittu lakkuda.

eh

no ei ole raisk. nüüd on küll perse majas ja sitt leivakotis. enam ei ole naljakas.

sõber kiskus parema käega kässarit ja vasakuga viina. võrumaa tee oli kriipspeenike. sott kakskendviis oli rauas. jõudsime kuskile tühja majja, kus saun oli soe. käisime saunas ja jõime viina ära. usaldan seda venda, sõitsime koos kunagi krossi, kätt tal on.

õe kingitud telefon on läinud, no aga mida te tahtsite. isegi kaks nädalat pidas vastu. vittu, ma ei jõua enam.
-------------
hommikul käis sõbra naine minu juures ja küsis mu emalt, et kus me nende sharanni öösel panime. no vittu kust mina tean. küsigu midagi lihtsamat, näiteks pii viissada komakohta. igatahes on sõber Võrus vangis. mina ujusin jälle puhtalt välja, nagu alati. no midagi ei mäleta, mitte midagi.

Munni. Munni!

Oi bljää! Kohati ma olen ikka väga mõnus munn.

Eile kakkusin ennast absoluutselt türapeetriks. Ja siis sõitsin öösel kell 3 taksoga äia ja ämma juurde ja rivistasin nad üles. No muidugi on praegu asi sellest kaugel et ma kaine oleks, aga piinlik on ikka.

Putsi, ma ei viitsi rohkem rääkida. Aga tegelikult hakkas viinahammas juba esmaspäeval valutama. Eks ma olen jõudumööda ennast ravinud.

------------

Aga vahel ei mahu elu ilu südamesse ära. Mul oli vaja 100 meetrit koju minna, aga teekond võttis kaks tundi aega. Tundsin juba kaugelt konjaki magusat lõhna. Akna pealt hõikas vana sõber, et "tavai". Astusin sisse ja tegin lõunaks 300g konni. Päike pritsis tuppa, vinüülilt lõugas roksett, et hällõu, ju fuul, ai lav juu. Istusin, suu konnist magus ja silmad pahupidi ja tundsin, et, türa!, nüüd ma hakkan asjadest aru saama.

Vittuunas

Jah, aitäh. Vittus, putsis, munnis. Eile läks ikka naturaalselt käest ära. Aga kõik on kontrolli all. Võtsin lennujaamas 100 ja seened. Ja veel sada. Aa, olen Vilniuses. Õhtul panime ikka korralikult käpa sahtli vahele. Eh, raisk, tore oli. Türamaeivõi.

Nõme on see, et varahommikusel lennul kärakat ei pakuta. Küsisin viisakalt viina, aga mind vaadati kui mingit kuradi kurdi terroristi. No fakk juu. Aitäh, AirBaltic, et mul päeva putsi keerasite; inimene on teie jaoks null. Õhk, viin ja eneserahuldamine on inimese kolm põhivajadust, saage sellest ometi aru.

Ja tänapäeva noorus on omadega perses. Pakud välja, et "joome kella seitsmeni ja lähme kell kaheksa tööle." Aga vastus on, et "lähme parem vara magama ja teenime homme palju pappi." Uskumatu pornograafia. Kas me sellist elu tahtsime?

Muideks, mõtlesin välja, kuidas testida oma heteroseksuaalsust. Kui sulle naise peeruhais meeldib, siis oled hetero. Muidu oled raudselt pederast.

Peded

Kuradi kõrbenud perse ja kabjavõie - sattusin ükspäev pedeklubisse. Minusugusel heteroseksil on seal muidugi sama ohutu käia kui bensiinivaadil istuda ja suitsu teha, mõlemal juhul võib tagumiku all tuliseks minna. Enne peaks muidugi endal profülaktika mõttes kanalisatsiooniaugu kinni müürima ja vello tugevalt teibiga kintsu külge siduma. Aga polnud viga, minusugune tagasihoidlik noormees, kes häbelikult selg vastu seina ringi käis ja midagi maha ei pillanud, sai ka niisama hakkama. Lõpuks juhtus muidugi see mis juhtuma pidi - pilt sõitis ära lõunasse ja olingi täis nagu tordiprits. Kuidas ja millal ma koju jõudsin, seda teab ainult kurat põrgus või statistikaamet.

Putsi

Kõndisin, kõndisin, kõndisin. Mitte sittagi aru ei saanud, kus ma olen. Väsisin. Kusesin. Magasin põõsa all, kõrv koera sita sees. Kõndisin edasi, okendasin. Lõpuks jõudsin tanklasse ja palusin, et "bpbpbpbpalun tdtdtdtdellige mulle tdtdtdtakso". Tädi ei saanud sittagi aru, mida ma tahan. Lõpuks keegi jagas matsu välja.

Taksistile ei hakanud seletamagi, kuhu mul vaja sõita on, kirjutasin paberi peale. No vahest ei saa sõna suust ja peeru persest.

Magasin ennast välja. Sest mul on jõudu vaja, et edasi juua.

Türäpää

"Hommikuse joomise vastu ma ei vaheta mitte midagi," ütles sõber. Mul ei jäänud muud üle kui nõustuda. Sest nii see on.

Läksime valimisi vaatama. Võtsime tapõl kafees mõned viinad. Ja mõned veel. Ja veel mõned.

Siis läksime karja keldrisse. Ja võtsime mõned viinad. Mõned veel.

Siis sai üks mees presidendiks ja võtsime veel mõned viinad ja läksime ponni änd klaidi. Võtsime veel ühed viinad. Seal oli suurem hulk lipsustatud munne ja võtsime ühed tekiilad. Ja viinad. See raisk maksis nelikendviis per kärss jälle. Kirves. Konkureeriv blogipidaja oli kaine. Nõme.

Tuigerdasin tööle ja kirjutasin paar rida. See võttis tund aega.

Muideks, te olete kõik munnid. Kõik. Kõik.

Ja kõik naised on libud. See on tõestatud. Kui keegi vaidleb vastu, taon lambid looja. Raisk.

Nagunii paljud enam minuga ei räägi. Jäägu see minu südametunnistusele.

Türa putsi ja pussnuga silma

Mul ei vea kaardimängus. Ja ma ei saa kunagi keppi. Kui ma laps olin, siis meie pere oli nii vaene, et kui mul magusa isu tuli, pidin ma kive sööma. Ja tõenäoliselt ma kukun varsti täis peaga oma mõlemad käed puruks ja ma ei saa kunagi enam pihku ka panna.

Aga.

Panin neli päeva järjest nii kõvasti tinti, et suurest rõõmust oli kogu aeg poolkõva. Viin on mehe parim sõber, kes ei vea sind kunagi alt ja ei võta teisel mehel suhu. Viinapudelis on rõõm.

Küsisin ühelt läti naiselt, kes oli paks nagu Tshernobõli siga ja kelle lõtt oli hirmus nagu koolnud rotil, et: "tu ju vant däänts vuith mi and häv sam seks after". Ja vastus oli, nagu te ka arvata võite, "NÕU". Türa küll, isegi läti põrsad ei taha minuga nussida.

Ja väga nõmedas baaris jõin. Tellisin 10 pudelit viina, aga neil oli ainult 3! No nii ei saa ju.

Sitamaja

Oh sa türa ots ja sitane perse kuis pea valutab; nagu keegi rautaks hobust peas. Aga eile maitses kärakas hää. Laksisin viina ja õlut segamini ja kolme tunniga olin täis nagu peipsi tint. Ma ikka ei jõua ära imestada, et ma pole 12 aastaga kärakast tüdinenud. Iga uus jooming on nagu kohtumine himura neitsiga.

Kamraadid läksid kõrtsi pead parandama. Aga kes siis tööd teeb, raisk? Türa on ahvid. Mina pean õhtuni ootama. Aga siis pole enam armu. Aidaku mind Allah!

Voi vittu

NB! Täiendatud soome keelse tõlkega!

Noh neegrid. Piidrid, hoorad, kupeldajad ja muidu kaltsakad. Imege mune raisk.

Kui igasugused tahmad käivad Hispaanias, Indias või kurat teab kus "mediteerimas, enesesse süvenemas, elu mõtet otsimas", siis mina käisin Soomes joomalaagris. No oleks võinud ka Venemaale minna, aga sinna sitamerre mind õnneks ei lubata. Kaugemale sõitmiseks pole mul raha.

Kui mu jalg sadamas Soomemaa pinnale astus, siis ausalt öeldes olin täis nagu tamburi aken. Tõtt öeldes polegi ma kunagi kainelt Soomes olnud. Ja selle pärast see riik mulle meeldibki.

Iseenesest oli programm väga mitmekesine: jõin õlut ja viina, külastasin erinevaid baare, laulsin karaoket, magasin tänaval. Kolm päeva viinamarinaadis. Sattusin kuskile võõrale peole ning kui küsiti, et kes ma olen ja mida ma tahan, siis vastasin: olen viron poika ja haluan nussi ja viina!

Ainus shokeeriv hetk oli see, kui Alko poe hinnakirja nägin - 140 kataloogi lehekülge põhjuseid, miks Soomes MITTE elada. Aga õnneks oli mul endal piisavalt õlut ja viina kaasas.

Tõlge soome keelde:

Arvoisat blogin lukijat. On taas mukava pitkästä aikaa kirjoittaa teille, rakkaat ystäväni, ja kertoa viikonlopun yksityismatkastani kulttuuriystävien luokse Suomen tasavaltaan.

Yleensä teen joka vuotuisen syyskuun ulkomaanmatkani kaukaisiin maihin, Espanjaan, Intiaan tai muihin korkean kulttuurin ja sivistyksen kehtoihin, mutta tällä kertaa päätin mennä tutustumaan lahden pohjoispuolelle pienen satamakaupungin elämään. Jo satamassa, ottaessani ensiaskeleita graniitinlujalla Suomen maaperällä, tunsin sydämessäni valinneeni matkakohteeni oikein. Sivistyneet, akateemiset suomalaiset ystäväni ottivat minut lämpimästi vastaan halauksin ja poskisuudelmin.

Aamupäivän ohjelmaan kuului vierailu taidegalleriassa sekä tutustuminen historianmuseoon. Valitettavasti vesisateen vuoksi jouduimme jättämään väliin vierailun sankarihaudoille. Paikallisessa viiden tähden hotellissa nautitun kolmen ruokalajin gourmet-aterian jälkeen tutustuimme iltapäivällä Alvar Aallon ainutlaatuiseen arkkitehtuuriin Sunilan kaupunginosassa. Alvar Aalto -katalogia selatessani löysin monta syytä, miksi voisin aivan hyvin asua myös Suomessa.

Illalla istuimme vielä iltaa kulttuurikahvilassa, jossa nautimme lasin tai pari laadukasta punaviiniä. Ei-ei-ei - en suinkaan juonut viiniä saavuttaakseni paheellista hekumaa, vaan ilahduttaakseni sydäntäni, jotta voisin keskustella taiteesta ja runoudesta täydellä antaumuksella. Matka oli kokonaisuudessaan antoisa ja sivistävä kokemus. Ainoa shokki oli se, kun kahvilasta palatessa näin suureksi pettymyksekseni humaltuneen eestiläisen nuorukaisen, joka makasi kadulla sinisen Skoda-auton vieressä. Tällaista näkyä minun ei tarvitsisi ikinä kohdata Espanjan tai Intian matkoillani!

Munnid

Mul pole kahju sellest, et ma eile ennast tiba purju jõin. Ja mul pole kahju sellest, et ma oma võtmed ära kaotasin ja trepikojas pidin magama. Kokkuvõttes pole ju vahet.

Aga kahju on sellest, et enamik tüüpe, kellega ma koos jõin, olid lihtsalt munnid. Kindlasti mitte pahad inimesed, aga munnid. Mulle ei meeldi noored enesekindlad inimised.

Juua tuleb ikka inimestega, kes seda tööd oskavad ja hindavad. Näiteks Elmo, Raxi, Jürka, vendade Uspenskite või teiste toredate inimestega. Mulle ei meeldi võõrad. Sest enamasti on nad munnid.

Ahju!

Ausalt öeldes on mul üsna pohui, kas Eesti president on absoluutselt mõtlemis- ja kõnevõimetu kommar, kosmopoliit või lesbist teadlane. Nagu mul on üsna pohui sadadest muudestki asjadest siin ilmas. Sest kui ma võtaks kõike seda paska omale südamesse, siis ei saaks ma ealeski kaineks ja sureks mõne aastaga nagu koer.

Aga vahel ma ei suuda enam mööda vaadata. Ma ei suuda taluda seda paska, millega minu kodumaad määritakse. Minu rusikad vinnastuvad ning silmis süttib vihaleek. Türa - karjun ma! Türa!

Ma tean, et ma ei saa midagi sinna parata, vähemalt veel mitte. Aga ma tean, et ükskord algab aega, kui me võtame rehad ja vikatid (arvutid ja mobiiltelefonid), ning lööme korra majja. Kuni sinnani hoidku kodumaareeturid, korruptandid, perselakkujad ja muu saast minust eemale. Sest esialgu kavatsen ma asju lahendada toore jõuga.

Türa ja tühi hing

Kuradi perse, kaotasin oma teksad ära. No ei saagi aru, kuhu. Äkki isegi kainelt? Täiesti tuttuued olid, ühe korra jalas olnud.

Hakkasin siis mõtlema, et palju ma olen oma elus asju kaotanud. Kõige rohkem on läinud muidugi telefone. Tegin kiire arvutuse – vähemalt 20 (tõsi, osad olen ise vastu seina/maad puruks virutanud), sel aastal on hävinud kolm. Prille on kadunud või katki läinud vähemalt 15 paari. Pangakaarte ei suudagi kokku lugeda – ükskord kaotasin kuu aja jooksul kolm korda ära.

Liskas olen veel kaotanud järgmist vara: ülikond, pintsakuid, lipse, Nike korvpallitossud, kingi, hulk pusasid ja kampsuneid, triik- ja t-särke, jope, ujumispüksid, mütse/salle/kindaid hulgim, sokke, hambaproteesid, rahakotte, id-kaardi, töökaarte, cd-plaate, DVD-sid, raamatuid, võtmeid. Oh türa, ja hui teab palju veel. Ülikonnapükste keskmine eluiga on viimasel ajal üks õhtu.

Mul sisuliselt polegi muud vara kui persetäis raamatuid ja muusikat. Ainult türa ja tühi hing.

Aga ma ei usu, et ma surres vähem õnnelik olen kui Jüri Mõis.

Perse

Oh jumal kuidas mulle see kärakas ikka maitseb. Eile läks jälle käest. Öösel kõrtsist koju jõudes vaatasin peeglisse - kurat, pilt ikka ees. Valasin kiirelt paar suutäit ja jäin ootama eesriide langemist.

No nahui. Eile magas Valli baaris kõrvalpukil üks säga. Ajasin ta üles ja küsisin, et kas ta on pederast. Tüüp ei võtnud toru. Kordasin küsimust mitu korda. Äkki kargas minu juurde üks mehe lõustaga naine ja karjus, et mis mul keide vastu on. Vastasin, et mul pole pederastide vastu midagi. "Me oleme keeeeid," karjus naine. Kurat, vanasti oli Valli baar viisakas koht, kuhu igasuguseid tolguseid ei lastud.

Mingi hetk sisenes baari kaunis blond neiu koos viie italiaanoga. Või mis iganes need tshurkad olid. Vaatsin siis neid - kõigil pilgud tühjad nagu gunnar grapsi pihud. Mõtlesin, et võib-olla on mul endal pilk hägune. Vaatasin sõber Jürkat - temal ikka intelligendi nägu ees. Kurat küll, kuidas saab inimestel nii tühi pilk olla nagu lämbunud kalal. Ja see blond seal kõrval sai raudselt multiorgasme.

Järgmine peatus - kosmos.

Mmm

Mulle meeldib, kui joomine on konkreetne. Istud maha, avad pudeli ja jood ennast rahulikult pinalisse. Ilma tseremooniata. Nii juhtuski reedel ja laupäeval. Pühapäeval oli nii sitt olla, et peaparanduseks läks pool pudelit viina. Joomisel ei tohi kõri korrapealt läbi lõigata. Tsüklist väljatulemine on nagu autoga pidurdamine: kui blokki paned, sõidad kraavi. Hoog tuleb vaikselt maha võtta.

Aga nii mõnusat viinavõtmist pole enam ammu olnud.

No türa on munnid

Iga kuradi kõrvadega munn, kelle IQ on kõrgem kui forrest gumpil, peaks aru saama, et Arnoldi aeg Eesti riigijuhina on möödas. Tegelikult oli see juba 90ndate alguses möödas, aga okei.

Millegi pärast ma kahtlustan, et teatavatel munnidel on siiski IQ täiesti olemas ja nende eesmärgistatud tegevus Arnoldi presidendiks lükkamisel on mõtestatud ja teadlik tegevus. Järelikult on tegemist kuritahtliku riigivastase teoga. Seega tuleks need riigireeturid seina äärde panna ja kuul pähe lasta. Olgem leebed, ikkagi eestlased (või ei ole?).

Kurat küll, siin pasameres upub muidu ära, kui magu kogu aeg viinast ja õllest punnis poleks. Nahui.

Et ma niisama ei möliseks, pakun välja omapoolsed kandidaadid: Igor Gräzin ja Jüri Pino.

Setu-futu

Sõitsin siis reedel, ise purjus nagu kartulivõtumasin, rattaga Setomaale. Ja just sel hetkel, poolel teel, kui kärakas oli otsas, jaks hakkas lõppema ning tahtejõud kaduma, sõitis üks hea inimene autoga minu kõrvale ja ulatas läbi akna purgi siidrit. Kas siis minu nägu peegeldas sedavõrd meeleheidet või olid nad lihtsalt head inimesed. Igatahes - ühes käes siider ja teises suits, laveerisin ilma suuremate vigastusteta Värskasse. Ja kui kohale jõudsin, olid hambavahed suurest õnnest sääski täis. Õhtul toppisin pildi sügavalt taskupõhja.

Laupäeval kallasin kiirelt hommikused kohustuslikku kuus õlut sisse ja läksin Seto kuningriigi päevadele. Alguses jõin oma pildi samakast kenasti värviliseks ja pärast mustaks. Norisin paari tüübiga viisakalt tüli ka, aga keegi ei võtnud vedu. Kell oli vist vähe veel.

Lõpetuseks üks setu lugu ka:
Saavad kaks setut tee peal kokku. Esimene ütleb: "Kuulõ, sul tshura tei mu tütrikule latsõ taade." Teine mõtleb ja vastab: "Tuu või olla´küll nii, tal omma riista´olõmas."

Türa

Ärkasin kodus - Raxi juures.

Täna peab rattaga 50 kiltsi sõitma. Eile läks jälle täiesti käest. Mul pole teile midagi öelda. Sest minu jaoks olete te õhk, soe aur.

Aga kohe läheb jälle joomiseks. Homme kohtume setu kuningriigi päevadel.

Kui ALO-TV-d poleks, siis lõikaksin endal munni maha.

Saast

Teie, koerad, ei saa millestki aru.

Ärkasin hommikul kell pool viis Tartus; puukuuris. Sest nael torkis perse. Nagu ütleb sõber RM: mitte midagi ei mäleta.

Kõndisin mööda Veski uulitsat, mööda Kastani uulitsat, mööda Riia uulitsat. Jõudsin Statoili ja ostsin paki suitsu. Siis läksin kasiinosse ja võtsin ruletilauast paar kilo välja. Joodikutel veab.

Kell on praegu 7.20, istun Londoni hotellis ja joon gini toonikuga. Elu on ilus. Te ei saa aru. Pistke oma konvensionaalsus omale perse, idioodid.

Kuna on alles neljapäev (või?), siis ootab mind veel kolm päeva. Öelge, munnid, mis saab elus veel kaunim olla?

Kirikupask

Afektiseisundis sattusin ühele külakiriku kontserdile, kus kaks meeslauljat fonogrammi saatel 150-kroonise piletiga maakaid lüpsid ja talveks häbitul kombel endale manti kogusid. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Teate, kui palju käib inimesi külakirikus pühapäeval teenistusel? Esimeses reas istub seitse kortsus näoga mutti ja kogu publik. Aga kui lasta jumalatemplisse kaks ilusa häälega kommertstrubaduuri, siis on ruum triiki täis!

Eesti inimesel on kõht täis ja hingeõnnistust pole enam kellelegi vaja. Kui, siis ainult tsirkust. Võib-olla oleks jumalal aeg pillid siinkandis kotti panna ja kuskile seni veel avastamata arengumaale kolida. Meie aga lükkame pingid kirikus seina äärde, lühtrite asemele riputame peegelpallid, altarile saab ehitada kokteilibaari ja kantslisse tuleb DJ-pult. Jeesukese pilt ja krutsifiks las jäävad – see on camp.

Tegelikult on mul täiesti pohui nii kirikust, jumalast kui ka nendest kahest idioodist, kes kirikus karaoket laulsid.

Mind lihtsalt ärritab see tendents. Ajab jooma. Ja mitte vähe. Ärgu keegi öelgu, et ma lakun niisama.

Ralli-munnid

Alati kui ralli on linnas, on linn munne täis.
Ma olen ka omal ajal lakkutäis peaga kordi ja kordi sajakümnega mööda kruusateed uhanud, aga ma ei saa aru, miks tehakse seda kaine peaga. Ja alati kui ralli on läbi, panevad noored märtinid mõne omasuguse magama.
Ausalt, mul ei ole ralli vastu midagi, aga ma jälestan seda, mida see inimestega teeb.

Kuradi munnid, olge liikuses viisakad. Mis sest, et mõni eit foori alt minema ei saa ja mõni taat teel kuuekümnega pargib. Ma saan aru, et oskate kässariga kurvi võtta ja suudate sõidu ajal korraga kohvi juua, mobiiliga rääkida ja pihku lüüa. Pohui. Hea sõitja on see, kes liikleb ohutult. Saate aru, neegrid?

Ah mis ma ikka mölisen, mul endal pole autot ega lubasidki.

Tulin just kalalt ja olen täis nagu riisikas.

Kepp ja nutt

Ma ei saa aru, miks mina kunagi keppi ei saa. Kõik nussivad ümberringi nagu nugised, aga mina mitte!?

Võtsin siis ükspäev asja tõsisemalt käsile. Valisin välja ühe viisakama lõustaga latika, läksin juurde ja küsisin viisakalt: tere, minu nimi on xx, ma olen normaalne mees, kas sa tahaksid minuga keppida? Vastus oli eitav.

Okei, esimese korraga ei peagi vedama.

Valisin välja järgmise, oli teine päris magus hambaklambritega purakas, ja küsisin: tere, minu nimi on xx, ma olen normaalne mees, kas sa tahaksid minuga keppida? Vastus oli resoluutselt eitav.

Okei, võib-olla on minu latt liiga kõrgele seatud ja pikaplain vale.

Valisin välja kolmanda, eelmistest ilmetuma moori, läksin juurde ja küsisin: tere, minu nimi on xx, ma olen normaalne mees, mulle meeldib sinu perse ja ma sooviksin sinuga õrnutseda? Nagu ikka - vastus oli eitav.

Kurat küll, enne paneb Väino Sarnet Rootsi printsessile kotid taha, kui mina keppi saan. Eks ma toksin siis oma seent edasi.

Oi vana pask

Olen kuus päeva jõhkralt tina pannud. Öösel jooksid kuradid mööda selga ja tantsisid polkat. Olin võõras linnas tühjas majas. Ma ei ole kartja tüüpi mees, ma võin katku surnud mõrvari hauale täiskuu ajal kuseda, aga täna öösel olin hirmust poolsegane. Külm higi, paanikahood. Üks hetk kuulsin, et keegi karjub: "APPI". Kargasin püsti ja jooksin välja, valmis koletistega võitlema. Siis sain aru, et karjuja olin ma ise. Tegin neli suitsu selle peale ja läksin tagasi pikali. Lugesin sekundeid ja ootasin hommikut.

Aga ometi algas see kõik eile hommikul ilusti. Ostsin poest kaks õlut, kamaka sülti ja pudeli äädikat. Istusin Viljandi raamatukogu juures muruplatsil. Kaugelt taamal kostus Led Zeppelin. Jõin õlut, sõin sülti, rüüpasin äädikat peale (mul on pohmakaga alati äädikajanu) ja mõtlesin: kui nüüd saaks veel kohtuda Matti Nykäneniga ja Jaagup Kreemile molli anda, siis võiks rahus surra.

Elagu seks, vägivald ja rokenroll.

nahui

Nagu teada on, hakkasin kolmapäeval jooma. Käisin sõbra MV sünnipäeval ja unustasin oma pildi sinna.

Neljapäeval tulin folgile ja jõin ennast kasti.

Reedel sõitsin Pärnusse pulma. Kammisin ennast absoluutselt segamini ja ärkasin hommikul palja persega hotelli retseptsioonist. Väga ilus pulm oli jälle.

Laupäeva hommikul ärkasin kell 7 ja hakkasin koos kodanik JP-ga õlut ja viina keevitama. Keskpäevaks olin täis nagu tursk.

Sõber IT viskas mind Viljandisse tagasi. Roomasin järveni, jõin õlut, ujusin ja söötsin kalu. Õhtust - ei mäleta midagi.

Täna? Ei ole küsimusi.

Telefon? Enam ei ole.

Munni

See kõik sai olema varem, kui ma oskasin loota.

Eile lükkasin londi õlle sisse ja imesin niipalju kui jakasasin. Ja kui enam ei jõudnud, lükkasin londi viina sisse ja jõin kuni olin totaalselt deliiriumis. Midagi pole öelda, tore oli.

Võtsin oma hambaproteesid eest ja üritasin naissuhteid luua. Aga teada on, et naisi ei saa ma nagunii. Parimal juhul saan vastu tatti.

Aga ilus algus ühele magusale tsüklile on pandud. Täna kihutan endale niikaua kiivrisse, kuni viin kõrvadest välja hakkab pritsima.

Joon, kuni elan (Dum spiro, spero).

Nahui

Mul ei ole midagi mõistlikku öelda.

Sel ajal, kui sõbrad on nädalate kaupa tsüklis olnud, grupiseksis osalenud ja tööluusi teinud, olen mina ainult kergelt kurku kastnud, pidudelt esimeste seas lahkunud ja korralikult tööl käinud.

Mul on väga piinlik. Lähen ja hüppan kaevu võibolla.

Kuid minu silmis helgib lootusekiir. Luban teile, et hiljemalt homme lendan taas rõõmuradadele, rooman rentslis ja kui hästi läheb, näeme alles mõne nädala pärast!

Käige te kõik perse.

Tra, ma ei või

Hommik algas pohmakaga.
Kahju küll, aga homme on sama lugu.
Just helistas sõber, kes polnud kaineks saanud. Ma siiralt kadestan teda.

Mõni päev tagasi küsis mingi töllakas minult, et mis on minu elufilosoofia. Kahjuks olin ainult pooleldi purjus, muidu oleks talle raisale kaikaga vastu kolu virutanud. Nii lolli küsimuse eest tuleb karistada.

Mõni aeg tagasi üks teine töllakas helistas mulle ja küsis, kas ma ei tahaks temaga filosofeerima minna kuskile kohvikusse. Oleks ma ta raisa kohe kätte saanud, oleksin talle tallamustri näkku vajutanud. Lollus tuleb jõuga välja peksta.

Keegi kolmas töllakas saatis mulle maili ja uuris, kas ma ei tahaks temaga kuskile "tshillima" minna. Kahjuks ei saa virtuaalselt hambaid välja lüüa. Aga oleks vaja, sest infantiilsus tuleb eos hävitada.

Ärge segage mind, värdjad. Ma tahan rahus juua. Mind ei huvita teie veerandintellektuaalsus. Tegelikult ma ei ole vägivaldne, kuid te võite mind vägivaldseks muuta. Võtke minuga ühendust ainult siis, kui läheb suuremaks joomiseks. Ilma kärata. Ja ma ei viitsi millestki muust rääkida kui joomisest ja naistest. Capish?

Spordipeded

On üht liiki spordipedesid.

Lapsena, kui minusugused normaalsed poisid jalkat mängisid ja üksteisel poksisaalis lõustu üles tagusid, käisid need mehed mööda seinaääri ja mängisid umbses ruumis malet.

Nüüd, kui minusugused normaalsed mehed umbses ruumis viina võtavad ja pärast mööda seinaääri kõnnivad, teevad need mehed sporti.

Üldjuhul on need spordipeded ostnud endale kalli varustuse ja on jutuga kõvemad mehed kui Erki Nool ja Jaan Talts kokku. Tuleb siis tüüp sulle nina alla ja hakkab seletema, et ta sai rattamaratonil saja viiekümne neljanda ja suusamaratonil kolmesaja neljakümne teise koha. Ja et millega sina oled hakkama saanud? Joonud ainult, jah?

Kuradi peded raisk.

Kui ma jätaks joomises paar nädalat vahele, loputaks ma neid isehakanud sportlasi igal alal ja igast asendist.

Vjso

Selle postituse pühendan ma oma vanaemale, kes mõned tunnid tagasi parematele jahimaadele purjetas, kus viin ei maksa midagi ja odav vein ei tee pead haigeks. Veel alles paar päeva tagasi kiitsin mutti, kui kõva pauer tal sees on. Aga ei enam...

See oli minu 13. sünnipäev. Kutsusin oma kaks sõpra maale külla ja palusin vanaemal poest poolese viina tuua. Segasime seda Fantaga ja jõime seda puupitsidest minu puuonnis. Kobasime pärast läbi suveöö sumeda pimeduse küüni heintele puhkama ja hommikul pohmakat ei olnud.

Alati, kui ma ennast joomahulluse hoos maale jõin, võttis ta hellalt mu pudeli ja aitas seda lõpuni juua. Hommikul tõi mulle voodisse õlle ja kui sellest väheks jäi, kallas klaasi viina. Kord oli ta valmis mul sõbrale kirvega pähe lööma, kui see ilma minuta hommikul koju jõudis. Vot selline hooliv inimene oli ta.

Ta suri üksiku ja õnnetuna, nagu enamik teisigi joodikuid. Ka minul ei jätkunud tema jaoks häid sõnu. Sest ma hoolin ainult sellest, kuidas endal järjekordselt nina täis tõmmata. Nii see kord elus on. Ja kui mina kord kärvama peaks, siis loodan, et mõnedki joomakaaslased vähemalt peielauda jõuavad.

Aga ta võitles lõpuni. Ma võin küll eksida, aga minu meelest olid tema viimased sõnad, kui ma teda eile haiglas külastasin: "anna õlut".

Kännissaa on kiva ollaa

Ega ma vist ei üllata teid kui ütlen, et eile olin segi nagu mudapump? Ega vist. Ja muide, täna näen üle aasta aja oma vana head sõpra ja plaan on teadagi milline - maks ribadeks. Ma olen õnnelik.

Räägin teile natuke geenidest. Alkohoolik olen ma ema poolt. Mäletan oma vana-vanaema, kes tagus voodihaigena kepiga vastu seina ja nõudis piiritust või eetrit. Aga elas ta raibe pea 90 aastaseks ja kui muti mulda ajasime, nägi teine veel päris seksikas välja.

Vanaema elab siiani, pole teine veel 70 täis. Aga üks jalg ripub juba üle haua ääre. Sest hoolimata sellest, et lapsena tema viina vaikselt rabarberipeenrasse kallasin, suutis ta ennast ikkagi põhja juua. Ise ka imestan, kui suur pauer vanaemal taga on. Igatahes - kui ta kalossid karpi paneb, sukeldun tema auks nädalasesesse tsüklisse.

Nüüd on küsimus ainult selles, et millal ema tõsisemalt jooma pöörab. Ootan huviga.

Perse

Mida kuradit oma mannetu eluga peale hakata?

Hommikul ärgates viskas silmade eest mustaks. Jalg kadus alt ära ja kukkusin voodisse selili tagasi, pulss tagus sada lööki sekundis ja hingata ei saanud. Korraks tekkis hirm, et nüüd on kõik - enam ma ei tõuse ja eilne jooming jäi minu elu viimaseks. Aga puhkasin mõned tunnid ja suutsin ennast tööle vedada.

Siin ootas mind aga üllatus - pudel veini ja pudel viina, mis head inimesed mulle jaaniks on saatnud. Pole ju viisakas kingitud viina maha valada, see tuleb ära konsumeerida.

Soovin teile kõigile head võidupüha!

Oi türbel

Eile käisin pulmas. Ilus pulm oli.

Aga algusest peale. Kuna hommikul oli tervis enam kui sitt, hakkasin kohe gini ja konni endale sisse kallama. Ja kui pruuti-peigmeest olid oma jah-sõna ära öelnud, olin juba korralikult sodi. Oli selge, et ilma boksipeatusteta ma lõpuni ei vea.

Ja juba pärast eelrooga keerasingi ennast põõsasse magama, et tund aega hiljem juba taas keevitama hakata. Kuna viinajoomine ammendas ennast kiirelt, läksin hotelli baari ja proovisin peaaegu kõiki napse, mis seal müüa oli. Kuna ükski naine minust pulmas huvitatud ei olnud (ja ausalt öeldes ka mina neist mitte), siis pühendasin kogu aja tinutamisele.

Tempo oli kõva ja kuskil südaöösel läksin teisele tunniajasele boksipeatusele. Tõtt öeldes ei mäleta ma edasisest suurt midagi, mingi pilt on, et ronin kuskilt mäest üles.

Hommikul ärkasin taas põõsas. Kuna kõik olid juba lahkunud, hakkasin masendunult suure tee poole sammuma, et hääletades koju sõita. Jube palav oli, kruus krigises hammaste all ja päike tagus lagipähe. Ehkki ma vaevalt liikusin edasi, oli pulss 150. Neil rasketel hetkedel mõtlesin, et võib-olla peaks oma joomist natukene vähenda...

Ja siis ma kohtasin Teda. Ta lebas surnult teepervel, nokk avatuna taeva poole. Jah, ta oli vares. Võtsin talt õrnalt tiivast kinni ja viisin põllule. Panin ta rukkivõrsetesse ja heitsin ise sinna kõrvale. Silitasin teda ja uinusin isegi. Mõttes panin talle nimeks Kati.

Jätnud oma äsjaleitud sõbra maha, liikusin mõni tund hiljem edasi. Kuna ma pole nädal aega normaalselt magada saanud, siis kasutasin peagi jälle võimalust silm murul kinni panna. Lõpuks jõudsin suure teeni ja kuna juhus soosib joodikuid, siis juba teine auto peatas kinni ja tõi mind ära Tallinna.

Oma telefoni, prillid, võtmed ja pintsaku kaotasin ära.

Vidossa

Kuues päev.

Eile olin ikka monumentaalselt segi. Ärkasin parteikontoris ja õnneks pole veel kaineks saanud.

Käisin hommikul pohmasital samal potil, kus tõenäoliselt on ka Mart Laar pohmakangi väänanud. See oli väike samm ühiskonna, kuid suur samm minu jaoks.

Kõrvetasin suitsu otsaga kogemata oma munni ja laulsin "oolveis luuk on the braait sait of laif"

üh-üh üh-üh-üh-üh.

Utrom võõpish, den svobodno

Tegin lõunasöögiks pudeli veini. Miks?

1. Tervis oli täiesti putsis ja see oli vaja korda teha.
2. Joomine on osa etiketist ja ma olen viisakas inimene.
3. Mulle meeldib ennast keset tööpäeva katki juua.

Nüüd ootab mind linnas sõber, lätlane, Mareks ning hiljemalt paari tunni pärast lähen üle esisilla veole.

Pizda bljät

Erinevalt prognoosidest ma ei pannudki pilti Metallica kontserdil taskusse. Veel enam - jõin vett nagu kala (ehkki vett on ohtlik juua, sest kalad kepivad ja kusevad vees).

Loomulikult ei jätnud ma hiljem võimalust kasutamata ja uputasin ennast solgi sisse.

Tore on see, et ma pole veel kaineks saanud. Ja tore on ka see, et täna õhtul hakkan jälle jooma. Ja homme ka. Reedel lähen ühele partei-üritusele ja loomulikult on plaan pilt taskusse vajutada. Ning laupäeval lähen pulma. Mis ta arvate, kas ma hakkan seal ka jooma?

Nagu ütles seltsimees Stalin: elu läheb paremaks.

Minge munni

Kuna te olete harimatud pederastid ja litad, siis pean oma kohuseks teile aeg-ajalt õpetust anda.

Minu kõrvu on jõudnud amatööride nutt ja hala, kuidas naised pärsivad nende joomakirge. No kuulge. Naise joomisega harjutamine on lihtsam kui koera istuma õpetamine. Puhas refleksivärk. Sõnaga - tuleb tekitada naises seoses joomisega positiivne emotsioon, ehk siis - kepite teda ainult siis, kui tongis peaga koju tulete.

Naine on loll nagu Pavlovi koer. Varsti seostab ta viinaauru ainult sellega, et kohe saab vänta ja lausa anub põlvili, et te iga õhtu jooma pööraksite. Nõks on ainult selles, et kaine peaga ei tohi vänta välja võtta.

Ma ei saa aru, mis siin keerulist on.

Bljää

Segi nagu segumasin.

Niipea kui ma oma lõusta kontorist välja tõstan, kaob pilt kõpsti taskusse. Kogu aeg. Võib-olla on see joomisest.

Veetsin eilse päeva laeval. Jubedalt kõigutas, külglaine oli kaks meetrit ja laev hõljus nagu pähklikoor Tiibeti mäestikujõe kärestikel. Ja kõigutab siiani. On see siis inerts või hommikused õlled. Vist ikka inerts. Sest ega ma mingi munn pole, keda mõne õlle ja siidriga londiks lööb.

Põhiküsimus on selles, et kas kohe edasi juua, või natuke oodata.

Vitud, putsid, lõõtsapillid

Nüüd võtate kõik mul suhu raisk. Värdjad. Sest ma olen kuulus. Eile küsis minu käest üks vanilla ninja vittudest (hui ma muidugi nime tean), et kas ma olen järjekorras viimane. Mis te selle peale kostate, ah? Varsti korraldan kohtumise inimesega, kes on kohtunud vanilla ninja vituga. Ja te kõik köhite räigelt pappi välja, et mu kuulsuse paistel end soojendada.

A muidu eile läks üsna õnnetult - kümme õlli sisse ja poolkainelt magama.

Aga sõbrad, mul üks sõber lubas ka oma blogiga alustada. Te situte ennast täis kui toda lugema hakkate. Tolle mehega võrreldes olen ma kaine nagu petseri munk.

Munni

Segi nagu miski. Sõnaga, tipin tähti nagu paistes munn. Käed on nagu kassi nisad. Jummala segi.

Aga ma ei räägi teile tööst. Sest seal ma olen keskpärane. Ja ma ei räägi teile naistest, sest ses küsimuses ma olen nisanäpp. Ja mul ei seisa ka. Isegi onamise oskan perse keerata. Aga kui sul on vedel sõber kõrval, siis ei olegi vaja naisi keppida. Tuleb onada. Raiuda.

Türa küll. Vittu. Pask. Sitt. Aitab?

Ei. Isal oli mingi pudel kapis. Keeran selle keresse. Ah, maitseb hää. Ma armastan juua. Mulle meeldib see. See on mõnus. Võtaks suhu, aga ei ulata, liiga lühike. Munn ja muusika. Eile õnnestus raha kasiinosse jätta, palju õnne neile. Tebiillikud. Tepiilikud. Kapitalisitd raisk. Vittu. Nüüd hakkan jooma.

Test

Tegin just testi:
http://www.kliinik.ee/index.php?8,3

Selle järgi peaks iga teine minu jooming lõppema surmaga. Aga ma elan veel. See on selge, et joodikul on rohkem elusid kui kassil.

No türra!

Esmaspäevad ongi vist selleks loodud, et endal torud umbe tõmmata. Seekord ma vähemalt ärkasin Tallinnas.

Kui ma noorena mõtlesin, et kõvad mehed joovad ainult õlut ja viina, siis nüüd ma tean - kõvad mehed joovad vanakest, maasikaliksi ja Kosmost. Niisiis, tõmbasin ennast eile kleepekast kännuämblikuks ja läksin Pirita teele näitama, kui kõva mees ma rullidega olen. Ja olingi. Persel tõmbasin naha maha ja küünarnukid veriseks. Iseenesest on rullidega sõitmine isegi ohutum kui hardcore joomine. Hambad jäid ette ja nina sirgeks.

Noja jälle õnnestus mul kohtuda ühe sügavalt infantiilse lehmaga. Kust kuradi putsist küll sellised välja roomavad. Kui tädi jõudis oma jutuga kohani, et "issand, ma jõudsin hollikasse ja mul jäi rahakott sõbrantsi juurde, aga hommikul olin kahe sotiga plussis," siis tundsin, kuidas ma üle kere paistesse läksin. No ma ei suuda enam.

Hommikul kusesin dushi all ja mõtlesin, et "Mida faking kuradit".

Kaunim linn on Eestis Tartu

Mulle meeldib Tartus. Siin pole võimalik kaineks jääda. Siin on Emajõgi, naised, kes on nõus piditu minuga kohvikusse minema, Pirogov, Toomemägi ja persetäis parme, keda ei huvita nädalapäevad ja kellaajad. Siin on force majeure, mis röövib sult pildi juba enne linna silti. Kahju ainult, et ma sellest linnast nii vähe mäletan.

Ostsin raamatupoest Douglas Couplandi raamatu Tüdruksõber koomas. Teate küll, samanimeline The Smitshi laul on ka (nagu raamatu tagakaas kirjutab). Mul isegi on see lugu olemas. Tegelikult meeldib mulle rohkem üks Dead Kennedyse loo pealkiri: Too Drunk to Fuck.

Ühesõnaga - ostsin raamatu ja läksin Ülikooli peahoonesse sitale, invaliidide peldikusse. Seal on hea jalgu sirutada. Lugesin paarkümmend lehekülge ja rahu laskus minu peale. Teate, see oli hea. Situmine ma mõtlen.

Ahjaa, sõber kirjutas, et ma olla eile Praivis ühelt pedelt küsinud, et kas ta on pede. Saanud jaatava vastuse, virutasin talle jalaga perse. Ausõna, mul ei ole pedede vastu midagi, aga alati kui ma mõnda pedelõusta näen, tahaks talle jalaga anda.

Jätkan joomist.

Oh sa sitane perse

Mulle meeldib, kui elu on täis üllatusi. Jood sõbraga Tallinnas jäägrit ja viina, tahad praivis ühele pedele molli anda, pilt tuleb ette Võrus ja taksoarve on miljon.

Aga ma olen mees, kes teab lahendusi. Taksoga saab ju Tartusse tagasi ja tuleb uuesti jooma hakata. Nii ongi.

Kõik on hästi, ainult et käed värisevad ja ülemus on sigatige.

Pask

Naist sõnast, meest munnist. Eilse joomingu tagajärjel õnnestus mul tänaseks endale keskmise raskusastmega pohmakas hankida. Õnneks nii hull pole, et peaks kohe peale võtma. Aga nagu sada päkapikku oleks suhu sittnunud ja peas lõhub kui Mururoa atollil. Millegi pärast ainult sitt ei haisenud hommikul. Võib-olla tuleb see kombinatsioonist siider-vein-viin.

Kurat, ikka natukene häbi on, et eile pilt ette jäi ja taksojuhile raha ära maksin.

Urodõ

Noh, ahvid, kuidas läheb? Munnigi polnud teha ja mõtlesin teid kõiki nahui saata. Urodõ bljät.

Täna on neljapäev ja viimane aeg on tsükliga algust teha. Parem hilja kui mitte kunagi. Eks ma raporteerin oma saavutustest siis, kui pildi uuesti ette võtan.

Lugesin just ühte blogi, mille nimest on minugi oma inspireeritud (aitäh!). Tibi siis kurdab, et pole mehi, kes teda rautaks. Ja juba teab mitmendat korda. No ma ei saa aru mis kuradi kilukarp see tema vitt on, et sinna kuldmunni sisse on vaja. Et meestel pole ilusaid riideid seljas, pole huumorisoont jne. Türa raisk ma ei saa aru. Mida faking ülbust. Tibi ise on keskpärane wannabe, või õigemini "ma ei ole wannabe". Kallis tüdruk, ma ise pole küll kepimees, aga võin sulle vähemalt kümmet täkku soovitada, kes sinu kriteeriumitele vastaksid ning kes võiks sind keppida nii haledalt perse, et sul silmamunad põrandale veerevad. Ja ära hoople oma joomingutega, kui midagi öelda pole, hoia oma pudrumulk türa jaoks, eksole.

Vitttuu!

Oh sõbrad, oleks teil nii sitt olnud olla nagu minul viimased kolm päeva, oleksite ketsid karpi pannud. Eks ma muidugi olin enne seda neli päeva koomas ka nagu katkine kellakägu.

Kuradi tervis oli ikka täiesti putsis. Värisesin nagu suruõhu haamer. Magada ei saanud, nii kui silmad korraks kinni läksid, hakkasid koletised ja keskerakondlased mind unes elusast peast ära sööma. Külm higi ainult voolas, nagu oleks soos maganud.

Aga. Tänaseks hakkab tervis jälle joonele saama. Kurgunibu juba vaikselt annab tunda, et vajab niisutust. Peaks jälle jooma pöörama.

Putsi raisk

Lugejate küsimustele vastab blogipidaja.
Tere.
Kas sa jõid ennast eile täis?: Jah.
Jõid ennast labaselt seaks?: Jah.
Õlut jõid?: Jah.
Vähemalt kaheksa õlut?: Jah.
Viina ka jõid?: Jah.
Aniisiviina ka?: Jah.
Ja viina Red Bulliga?: Jah.
Aga viskit õllede vahele?: Jah.
Tekiilat?: Jah.
Millimallikat ka mõned?: Jah.
Veel midagi, mida sa täpselt ei mäleta?: Jah.
Jõid kogu oma raha maha?: Jah.
Pangakaardi kaotasid ära?: Jah.
Telefoni muidugi ka?: Jah.
Ja terve õhtu oli sul kõva?: Jah.
Taksojuhile jäid võlgu jälle?: Jah.
Taksojuht tahtis sulle peksa anda?: Jah.
Hommikul ärgates kaalusid suitsiidi?: Jah.
Aga olid siis ikka täis veel?: Jah.
Sittusid hommikul kolm korda?: Jah.
Käisid dushi all, laulsid "Ei ole ma, veel selles eas" ja tõmbasid Priimat: Jah.
Pihku ei löönud?: Jah.
Kui sa dushi alt tulid, kukkusid perseli, lõid varba veriseks ja karjusid heleda häälega "Ema!"?: Jah.
Kuid kõigest hoolimata oled õnnelik?: Jah.
Ja täna jood ennast jälle täis, veel rohkem kui eile?: Jah, loomulikult. Jah.

Aitäh.

Sitt

Türa küll, kurk kuivab nagu pensionile siirduva litsi jalgevahe. Täielikud Tantalose piinad - terve ilm on viina täis, aga mina olen kaine nagu kaljamüüja. Kuid pole viga, võtan lihtsalt hoogu eelseisvateks joomahullusteks. Järgnevad kaks nädalat on minu elus mõnes mõttes otsustava tähtsusega, kui ma suudan need vastu pidada, siis elan vanaks nagu Buda.
Aga nüüd, sõbrad, tegudele!

Puts

Langesin eile niidetult nagu saksa sõdur vene sõjafilmis - kiirelt ja kuulsusetult. Alustasin vanakesega, see on minu meelest super hea jook. Magus nagu litsi musi. Siis andsin viinaga kiirtuld. Rebisin ennast ca tunniga mäluaku, aga see pole mu rekord muidugi. Ma olla veel mõned tunnid ringi tuigerdanud nagu rikkis auruvedur ja ma ei tahagi teada, mis juhtus. Niipalju veel mäletan, et tahtsin ühele blondile ära väänata, aga hommikul ärkasin brüneti kõrval. Tjah, elus ei saa kõike mida tahad, tuleb leppida sellega, mis antakse. Siinkohal peaks Hamletit tsiteerima, aga minu meelest oli too vend salapede ja kõik ta hädad algasidki sellest. Ja pedesid ma ei tsiteeri põhimõtteliselt, tekstile jääb sita hais külge.

Nüüd tuleb poodi minna ja mõned õlled osta, remonditööd ongi juba liiga hilja peale jäänud. Kotis on küll kaks viina, aga need keeran alles õhtul omale perse.

Ma olen rääkinud.

Mauka

Eile veendusin taas kahes asjas - Läti naised on endiselt väga ilusad ja Rigas Balsams nokib väga hästi. Sain kokku sõber Mareksiga ja riputasin pildi viisakalt varna.

Hommikul taksist küsis, et kust ma tulen? "Riiast," vastasin mina. "Ahah," vastas tema. Inimesed peavad üksteist ikka mõistma.

Oi perse

Ärkasin öösel trepikojas. See näitab, et joove oli tublisti üle keskmise. Kui ma juba koridori jõuan roomata, siis järelikult oleks veel peale mahtunud. Mitte la persetki ei mäleta. Oleks äkki võinud endale esimese aprilli puhul nalja teha ja päeva kainelt olla. Aga see nali oleks juba liiga must huumor.

Naaber helistas hommikul ja rääkis, et kuulis öösel ukse taga lärmi - ma olevat jalaga oma ust tagunud ja karjunud, et laske sisse. Ma vist ei saanud aru, et ma pole kodus. Naaber ei hakanud sekkuma ka. Ta juba teab, et kui ma totaalselt sooda olen, siis pole mõtet. Ju ma siis sinna magama jäin.

Joomise juures on ainult üks halb asi - üks hetk saad kaineks. Aga hea on jälle see, et alati saab ju hakata uuesti jooma.

Vana türa

Eile olin ikka täis nagu tapamaja juhataja. Kõigepealt kammisin 5 õlli sisse, siis panime kahe peale pooliku perse ja siis veel 200g otsa. Lõpuks viskasin klubis ka oma 6-7 shotti. Käisin mööda seinu ringi nagu sahvrivaim, pildi vahetasin riidehoius zhetooni vastu. Öösel helistasin pea kõigile naistuttavatele kelle number mul telefonis oli ja saatsin nad vittu, kaasa arvatud ema. Natuke piinlik lugu muidugi, aga vähemalt sai kõvaketas tühjaks joodud. Selgusehetk tuli siis, kui taksojuht mind masinast välja tõstis. (Kuule taksist, kui sa seda loed, siis sorry, et võlgu jäin).

Hommikul oli küll promill natukene langenud, kuid mitte alla kriitilise piiri. Valasin kähku ühe ginni sisse, väikse viski ja jäägri ka. Ega tervis pole naljaasi.

Putsi, homme peab tööle minema. Nahui. Aga vähemalt tuli kolm päeva ära.

Totaalperse

Eilse õhtu veetsin viisakas ja haritud seltskonnas - mina ja pudel viina. Kurat, olen juba habemega alkohoolik ja peaksin teadma, et ei tohi jooma hakata kui ainult pudel viina kodus on. Aga mis teha. Mõistagi imesin selle 0,5 ahvikiirusel endale makku ja oligi perse majas. Hambast lahmas verd ja oleksin peaagu mööda seinu hakanud üles ronima. Tuli tahtmine, et lähen annan tänaval mõnele tappa ja võtan pudeli käest ära, aga see pole ilus. Naabreid keset ööd tüüdata pole ka ilus. Aga niimoodi kannatada polnud kaugeltki mitte ilus. Tekkis juba mõte, et jooks kapist äädika ära või mõne lõhnavee, kuid siis tuli meelde, et kuskil peaks olema poolik Rigas Balsams. Vittu raisk, juba hakkas suunurgast tatti nirisema kui pudeli üles leidsin, aga maksimum mis ma pudelist välja väänasin oli max 10 grammi. Katastroof.

Inimesi pole ilus ähvardada, isegi mitte internetis ega anonüümselt. Aga eile oli küll tunne, et lähen taon tollel vennal neerud lahti, kes öise alkomüügikeelu kehtestas. Ehkki jah, eks ma ise olen ka süüdi. Igas viisakas kodus peab ikka paar liitrit viina alati olemas olema. Enam ma lihtsast kohast ei eksi.

Aga täna on uus päev. Plaan on veeta päev meeldivalt pildituse piiril ning õhtul tõmban mütsi sügavalt silmadele.

Sitamajakultuur

Vittu kus ajab närvi raisk kui inimesed ei oska sitajamas käituda. Olen töötanud mitmetes kollektiivides ja igal pool on oma robin hoodid, kes augule pihta ei saa. Ma suudan 6-promillise joobega ka seitsme meetri pealt täpselt potti lasta, aga näed, mõned ei saa poole meetri pealt ka pihta! Nahui, tõsta kaan üles või istu maha kui käsi väriseb. Aga ei, ikka on vaja lagi täis kuseda.

Naised ka. See on täielik müstika. Endal munni pole, aga äär ujub nagu Thames. Võta paber ja kuivata ära raisk. Ja kui kõht lahti ja paska voolab nagu kosest, siis laku poti servad pärast üle. Selleks ongi see hari seal! Imbetsillid raisk.

Ideaalne lehm

Milline peaks olema ideaalne naine?
- ta peab leppima sellega, et alkohol on minu jaoks tähtsam kui tema
- ta peab aktsepteerima minu joodikutest sõpru
- ta peab olema hoolitsev ja mõistev kui ma tsüklist välja tulen
- ta peab laskma endale perse keerata
- ta peab olema tark, kena ja fertiilne
- ta peab olema noorem kui minu ema

P.S. tisside suurus pole oluline!

Sitt

Mul on kuri kahtlus, et keegi on mulle öösel pähe aju asemele mingi suurema eseme toppinud, kui ma deliiriumis mööda linna kakerdasin. No hea muidugi, et munni perse ei topitud, siis oleks sitt ka lahti ja õhtul taoks kakanokudel naitmänis munad rebuks. Peaks tegema minu endaga peaosas seriaali "Totaalne mälukas", võib-olla saaks minust sama suur staar kui David Hasseloff või see mägiaivar. Lapsed seaksid mind endale eeskujuks. Käiksin koolis jutustamas, kuidas ennast kõige kiiremini mälukasse saab kammida ja kuidas tuleb pead parandada. Siis noored tüdrukud armuksid minusse ära ja näpiksid ennast öösel, minust ajaehest väljalõigatud must-valge foto padja all.

Üldiselt sai eile joomine alguse sellest, et lahendasime ühe lehmaga kahe peale pooliku ära. Eks ma ise jõin ikka suuremate lonksudega. Siis kallasin endale mõned ginnid sisse. Noja loomulikult läks hammas selle peale räigelt verele ja tagasiteed enam polnud. Liikusin graafikus iga viie minuti tagant pits viina. Väga kauaks seda lõbu muidugi ei jätkunud, mingi 3 ajal öösel olin (väge) täis nagu kalevipoeg. Nüüd parandan muidugi pead ja loodetavasti on varsti jälle kapsas ninast väljas. Joomine on ikka üks hingematvalt ilus tegevus.

Vittu!!!

Oh issand - aita mind minu teel. Olen jälle kolm päeva joonud. Okei, üks päev jäi see nädal vahele, piinlik lugu, aga viimasel ajal olen ainult joonud. Ärkan - joon. Enne maga minekut - joon. Joon 16 tundi päevas. Ainult joon. Mõtlen ainult joomisest. Ja tunnen ennast sitaks suurepäraselt. Kurat, lihtsalt faking hea on juua. Ärkad hommikul ja jälle tead mida teha. Lihtne. Sõbrad, oleks teil ka elus nii hea olla! Aga mis teha, elu ongi pask. Kõigil meil ei lähe nii hästi.

Esimene päev joon selle pärast, et mulle meeldib. Teine päev joon selle pärast, et teisel päeval on parem juua kui esimesel. Ja kolmandal päeval joon, sest kolmas päev on parem kui eelmised kokku. Ja inerts on ka muiduigi sees. Neljandast ja viiendast päevast ma parem ei räägigi - see on türa kui hea. Ainult jõudu peab olema. Aga mul on pauer sees.

P.S.
Keegi munn julges kahelda, et kas ma kirjutan oma elust või mölisen niisama. Türa raisk. Ma tapan ennast lusikaga ära enne kui valetan. Vihkan selliseid pseudovendi, kes ise ei tea heast joomisest munningi ja tatistavad, kuivõrd kõvad mehed nad on. Hui.

Oi pask

Oi pask, vahepeal sai ikka paar nii kõva litakat pandud, et seda värinat ei saa enam elu lõpuni kerest välja. Üldiselt ma alla kolme päeva joomist ette ei võtagi, lihtsalt pole seda mõnu. Kõige parema tunde saabki kätte alles kolmandal päeval - siis viib katuse nii kõrgele pealt ära, et tuleb NASA mehed mehed appi paluda. No ja loomulikult saab keppi ka siis alati. Pole ju naisterahva jaoks midagi seksikamat kui klaasistunud pilguga jalalt-jalale taaruv ja pasa ning viina järgi lõhnav mees. Tõeline sekspomm! Mees peabki pasa, viina ja bensiini järgi lõhnama. See tõmbab tibisid nagu mesi karusid.

Võistlus

Idioodid!

Heihoo, sõbrad alkashid. Täna raisk viibutan rusikat. No täitsa perses mis siin ilmas tehakse. Sellist korralagedust pole ma veel oma häguste silmadega näinud!

Mõni aeg tagasi külastasin üht meeldivat ja kassikullaselt kiiskavat päälinna restoraani, kus häid napse ja olematut sööki pakuti. Mõistagi ei ütle ma kunagi ära misiganes ja/või tasuta kärakast, aga see soodoma ja komorra, mis seal käis, ületas igasuguse eetilise, esteetilise ja kuradi faking euroliidu piiri.

Hoolimata sellest, et olen suur alkolemb, on mul siiski hea kasvatus ja peenetundeline sotsiaalne närv. Ma kunagi ei sülita viinaklaasi, toidukaussi ega kuivale vitule. Olen leplik ja võtan vastu kõik selle, mis isake juhus mulle näkku viskab. Aga inimesed - ooo- nad on tänamatud, ebaviisakad ja kalgistunud. Nälga ja kuiva kurku oleks neile vaja!

Isegi kogu oma empaatiavõime juures ei suuda te ette kujutada minu viha, mis sööstis kui liitrine milli-mallikas tulise jutina üle kogu mu keha, kui nägin neid hoolimatuid pursuisid veini ämbrisse sülitamas. Te ütlete et degustatsioon? EI, see on häbitu, sovetlik raiskamine; see on ausatele joodikutele näkku kusemine! See on austrid, kaaviar ja hanemaks Leningradi blokaadi ajal!

Iga kuradi lõust, kes viiesotist peeti endale lipsu taha viskab ja selle oma täissöönud ja punnis põskede vahelt välja tatistab, on väärt korralikku näopeksu. Kuradi idioodid, mõnele mehele on see terve kuu kärakaraha, mis te hetkega välja sülitate! Türa!

Asi perses

Üldiselt ma ei usu mingit vananaiste möla karmavõlast, saatusest jne. Aga üks asi on küll kindel - jätad joomises mõned päevad vahele, tuleb see sulle ringiga tagasi. Narrid viina kasvõi korra, narrib viin sind sada korda vastu ja saadab sulle peale kõige jubedamad haigused siin maailmas, mille kõrval pohmakas on nagu nädalane puhkus kallis spaa-hotellis.

No türa ja nii oligi. Piisas mul paar päeva kaine olla, kui haiguseuss persest sisse roomas. Nüüd on kere nii kuum, et võiks hakata selle peal puskarit keetma. Kõige nõmedam on see, et sital kadus surve ära, gravitatsioon absoluutselt puudub. Higi pritsib raisk nii, et sellega võiks paar peenart kurke ära kasta. Täitsa perses ikka. Kui veel viinaisu ka ära kaoks, hakkaks suitsiidi kaaluma.

Aga hääkene küll. Soovime siis mulle kiiret paranemist. Sest: iga kaine päevaga kaotab Eesti riik ca 100 krooni aktsiisimaksu, mis minu pealt tulemata jääb. Aastas teeb see päris suure summa kokku, mille eest saaks peaaegu pool laulupidu korraldada või vanilla ninja kontserdi.

Türa ajab närvi

Fakk raisk, ma ei saa aru pressiesindajatest. Selliseid idioote annab ikka tikutulega otsida. Kuradi ajukääbikud, mandunud tshinovnikud, lihtsalt rumalad lapsed. Türa, küsid konkreetse küsimuse, siis see lammas passib pool päeva ja lõpuks saadab mingi kuradi demagoogilise jura, et ei oskagi - kas kurvastusest nutta või naerda nii et sitt püksis. Kust kurat sellised sünnivad? Kes kurat nad tööle võtavad? Ja miks kurat pean mina nende palga kinni maksma???
Ma saan aru, et riigiastuste vanad peerud tahavad mõnd kobedat vittu enda kõrvale passima. Aga kuskil on piir! Vanasti nussiti sekretäre, kuhu see ilus komme kadunud on? Inimesed peaksid ikka tööd tegema, mitte töö tegemise asemel ülemuse munni imema. No ma ei saa aru raisk. Mida faking perset.

Noja siis küsib mõni, et kas sa oled täis vä? No muidugi ma olen täis, teiesuguste keenjustega ei saagi kainena suhelda! Minge tagasi juuksurisalongi või kosmeetikapoodi kust te tulnud olete. Las tööd teevad ikka need, kes seda oskavad ja suudavad teha. Minge keppige kuskil mujal ja midagi muud - mitte minu ajusid. Eksole?

Uut, raisk

S novom godom, alkohoolikud.
Et aasta kenasti pihta hakkaks, saadan teid kõiki alustuseks nahui. Ja jooge ennast täis, debiilikud, muidu elate elu nii ära, et kui Peetruse ette ilmute, pole sittagi öelda. Ma isiklikult loodan põrgusse sattuda. Seal pidavad viina ja naisi jagatama.
Uus aasta tuli iseenesest nagu pidi - pilt sügavalt taskus ja kapsas ninast väljas. Ainuke nõme asi oli see, et kast viina jäi üle. No ei jõudnud rohkem. Aga mis seal ikka, 365 päeva ees veel, saab nii mõnegi kasti ära lahendada. Aasta esimesel päeval sai tervis kiiresti õlle ja peediga ära paigatud. No türa ajaks närvi, kui uue aasta esimesed hommikutunnid peaks pohmakas veetma. Rohkem positiivsed emotsioone, härrased!
Ja veel. No perse kus ajavad närvi need SMSid. Ausõna, mul nahui ei ole aega neid lugeda, veel vähem vastata. Ainuke asi, mis te sellega saavutate, on, et mina pean selle pärast süümekaid tundma, et nendele värdjatele SMSidele ei vasta. Ja siis teie mõtlete, et no on ülbe mees. No melleks üldse peab SMSi saatma? Ole mees ja helista. Fakk raisk.

Nutt ja hala

Istusin sitapotil ja nutsin. Nutsin, sest olen õnnelik.
Mis saab olla elus kaunimat kui üks hea pohmakas. Tunned, kuidas eilne viin veel mõnusalt viimaseid ringe veres teeb. Tunned, kuidas raske pea muutub teravaks peavaluks, kuidas kätevärin stabiliseerub ja saad jälle pitsi käes hoida. Tunned seda kõik ja mõtled - türa kui hea on ikka viina võtta.

Joobannõi

Eile sai multifilm jälle taskusse pandud. Totaalselt. Olin nii täis nagu indiaanlane, kes oma esivanemate maa kahvanägude viskivaadi vastu vahetanud. Alkohol ruulib ikka täiega, nagu tänapäeval öeldakse. Taon lambid kinni raisk, kui keegi julgeb vastu vaielda.
Aga aastalõpp käes ja peaks mõned lubadused välja köhima, et mis uuel aastal uut moodi.
Esiteks: ei tohi juua vähem kui sel aastal. Kui töötegemine hakkab joomist segama, siis teate isegi (tuleb töökoormust vähendada).
Teiseks: naisi tuleb nussida nii vähe kui võimalik. Varem või hiljem võib see hakata joomist segama.
Kolmandaks: tuleb ikka rohkem juua kui see aasta. See aasta sai ikka ilmselgelt vähe joodud.

Aga ok, käige vittu. Munnid raisk.

Nahui jõulud

Oh-oh-oh-ooo ja öäk, tegi jõulumees ning roopis kuuse alla.
Jõulud on ikka ilus aeg, saab rahulikult tina panna, keegi raisk ei mölise. Tõmbad paar peeti rindu, teed vahele mõne porteri ja lõpetad meeldiva õhtu pudeli konjakiga. Ilus, eks. Saab mängida ka lõbusat seltskonnamängu "jõulupõrsas" - tõmbad ennast sugulaste ees pildituks, situd püksi ja püherdad kuuse all.
Aga sellest kuradi jeesuse-värgist ei taipa ma huiatki. Mida perset. Mingi olematu vend pressis ennast neitsi putsist välja ja nüüd miljardid inimesed koogutavad, laulavad jubedaid laule ja mõtlevad, et "peaksin ikka parem inimene olema". What the fuck. Käige perse oma usuga. Tina tuleb panna, käpp maha ja oledki nagu uuesti sündinud. Türamaeivõi.

Ui blin

Tore on ärgata, liiter viina naha vahelt aurustumas. Natuke konjakit ka ;) Suus mõnus martsipan. Vaatad aknast - kas äkki peaks jälle jooma hakkama? Või siiski jah?
Üks asi häirib mind viimasel ajal - kassinimesed. Türa ma vihkan neid. Saate aru, elab mingi tüüp, mees noh. Täiskasvanud inimene. Ja peab kassi kodus. Elab üksi. Pildistab seda kuradi elajat, saadab pilte sõpradele ja siis ootab, et sa talle vastaksid - issand kui nunnu. Siis ta teeb koduka, paneb sinna kassi pildid üles, saadab sulle lingi. Ja siis ta paneb need pildid Orkutisse üles, paneb rate-sse üles ja teised samasugused debiilikud kommenteerivad - issand kui nunnu. No on värdjad. Ma siiralt ei saa aru, mis kuradi aju osa neil puudu on. Mis kuradi marutaudis hiir neid lapsena on hammustanud. Täisidioodid ikka - vaadake mu kassi. Munnid. Kõik on munnid.

Tra

Tere, sõbrad!
Pole enam ammu kirjutanud, mis? Arvake ära, miks? Õigus! Ma olen kogu aeg siruli olnud! Ilus on elu. Hakka või nutma raisk. Aga ma olen oma pisarakanalid umbe joonud.
Tegelikult tahaks teile väga paljustki rääkida. Sest ma olen tulvil ilusaid tundeid, põlevaid emotsioone, säravaid ideid! Raisk, paneks kõik paika! Kõik on nii selge!
Olen selle peale oma elus palju mõelnud, et miks ma joon. No julgelt viis korda. Et siis miks? Vaadake, sõbrad, mitte juua on väga lihtne. Ärkad hommikul üles, mõnus, puhanud on olla. Võib-olla kepid naist korra alustuseks, käid dushi all, jood kohvi, vead ülikonna selga. Istud autosse, sõidad kontorisse, kabistad sekretäri persest, viskad kildu (omast arust oled vaimukas), tunned ennast staarina. Õhtul tood lapse lasteaiast, käid trennis, sööd mõnusalt kõhu täis, võib-olla kepid veel naist. Ilus, eks?
Aga joodiku elu on hoopis teistsugune. Hommikul ärkad, rõve, türa kui sitt on olla. Dushi all oksendad, söögilaua taga nutad valust, autoga tööle sõita ei julge - lähed trammiga. Tööl vaadatakse sulle viltu - kuradi värdjas selline. Pingutad nagu mustlase hobune, et teistest parem olla, endal mustad täpid vuravad silmade eest läbi. Lõuna ajal, kui hakkad kaineks saama, läheb olemine eriti rõvedaks. Oksendad jälle. Õhtul koju minna ei tihka. Jood ennast jälle täis, sest nii on RASKEM jälle hommikul ärgata.
Ma ütlen teile - sõbrad! Kaine olla on lihtne nagu lumme kuseda. See on nõrkadele, kes ei saa endaga hakkama. See on inimestele, kes kardavad valu, kardavad raskusi!!!
Türa küll. Söögu mind hundid, kui joomise maha jätan. Tabagu mind pikne, kui peaksin valima lihtsa elu. Tabagu mind katk, kui vahetan viina vee vastu! Türamaeivõi.
Hää küll, selleks korraks aitab. Homme jälle. Vittu.

Vana türa

Olen täis nagu sikk. Täis nagu kinomees. Türa, ime raisk, et üldse kirjutada suudan. Minge munnni raisk. Putsi. Vittu. Sitt. Pask. Perse. Türa.

Püha puts

Oh sa püha pask ja vitamiinirikas kusi. Eile jõin ennast seapeetri vanaema pojatütreks. No nii tongis ei anna olla!!! See on muidugi positiivne, et ühe joominguga saab kaks päeva järjest täis olla. Ja kui nüüd päris aus olla, siis olin ka üleeile lakku täis nagu kojamees. Elu on ikka ilus. Pohmell on ilus. Naised on ilusad.

Kurat, kes annaks mulle 10 milli, saaks rahus keevitada. Tõuseks hommikul kell 7 üles, käiks dushi all, jooks kohvi, sööks ühe praemuna ja läheks kella 8-ks kõrtsi jooma. Ja õhtul oleks kodus tagasi. Ja nädalavahetustel puhkaks. Paradiis, sõbrad, paradiis!

Tegelikult olengi viimasel ajal ainult joonud. Ma ei teagi miks. OK, loomulikult see meeldib mulle, aga ikkagi? Võib-olla kärvan varsti maha ja vaja enne janu ära kustutada. Ah, mis ma jutustan. Joon ikka selle pärast, et see on türa-kui-kõva asi.

Inimeste eesmärgid elus on erinevad. Kes tahab kõrge mäe otsa ronida, kes tahab ministriks saada, kes tahab Aafrikas nälgivaid neegrilapsi pilastada. Mina olen oma eesmärgi sõnastanud väga lihtsalt, kuid, sisukalt - olla nii tihti nii täis kui vähegi võimalik. Te peate seda labaseks ja madalaks? Aga te olete lihtsalt rumalad konnad, kes ei tea elust munnigi. Minge vittu raisk.

Vana türa

Tere, jotad!
Võib-olla olen ma natukene ebaobjektiivne olnud oma varasemates, kuid kahtlemata äärmiselt professionaalsetes, kirjatükkides. Nüüd on aeg see viga parandada.
Tegelikult ei olegi joomine ainult positiivne tegevus, see võib kätkeda endas üsnagi traagilisi tagajärgi, näiteks surma, suguhaigusi või soovimatut rasestumist. Ka võib juhtuda, et joomise tagajärjel satud sa nende inimeste ohvriks, kes erinevalt sinust ei pea millekski ise iga päev 10 tundi tööd teha ning loodavad kergemale rikastumisele. Nõnda juhtus ka minuga.

Ühesõnaga, ühe suurepärase joomingu tagajärjel, mis tipnes joovastava deliiriumiga, jäin ilma sisuliselt kogu oma likviidsest varast. Ehk siis - peale minu munni varastati mult kõik mis võtta oli. Ja see on üsna kurb.

Selgitan: kuna mul on joomiseks ette nähtud kindel summa iga kuu (ca 80 protsenti netosissetulekust), siis pean järgmisete kuude ülejäänud 20 protsendi arvelt katma selle puudujääva osa, millest ma ilma jäin. Ühesõnaga, saadan munni mobiili- ja muud arved, jätan vahele kasutud hommiku- ja lõunasöögid, ühistranspordis sõidan jänest. Hea veel, et ma selline debiilik pole, kes naisele regulaarselt lilli kingib.

Vihkan igasugu varastamist. See on väga alatu ning andestamatu. Ja kõige hullem on veel see, kui rikastuda sümpaatsete joodikute arvelt. Rõve! See on peaaegu sama alatu, kui käia lasteaias lastelt saia röövimas.

OK, kallid sõbrad. Olgu see teile õpetuseks! Järgmine kord, kui kavatsete ennast täiesti kännuämblikuks kammida, võtke turvamees kaasa, kes pikanäpumeestel ja muidu aferistidel lambid kinni taob. Aamen.

Naistest

Hello, persetrukkijad ja muidu perverdid. Täna räägin teile naistest, neist kahepalgelistest libudest, keda ma südamest vihkan ja armastan.

Olgu alustuseks öeldud, et kõik vitud ei ole idioodid. Ma mõtlen, et pole idiootitena siia maailma sündinud. Aga kärvavad nad kõik muidugi täis õelust ja täitmatut libiidot.

Kõige rohkem vihkan ma naisi kes arvavad, et nad on targad. Teisena vihkan ma naisi kes arvavad, et nad on keerulised isiksused. Kolmandaks ma vihkan naisi kes arvavad, et nad on kõigist ja kõigest üle. Türa küll, ma ei saa aru, kust sellised enesekindlad lehmad sünnivad. Meeste sperma ei sisalda raudselt selliseid geene. Huvitav, kui naistes üldse midagi mehelikku poleks, mida kuradit siis saaks? See oleks selline häving, et Jahhve situks hirmust püksid täis ja kitkuks lõua habemest siledaks.

Loomulikult vihkan ma seda, et naised on manipulaatorid - munninarrijad. Nad raisad on nii kavalad, et petavad sult selle 0,001 grammi kulda ka välja, mis inimese organismis leidub. Nad imevad su mahladest kuivaks nagu oleksid veeta kõrbes kogu oma elu elanud. Nad nüristavad su mõistuse nagu sa oleks perse ees ema üsast välja roomanud ning nõnda kõndima jäänudki.

Aga jah, ma ei saa salata, et rammusalt mahlane vitt on üks parimaid asju maailmas (ehhki - kõige parem asi siin maailmas oleks olla viinavabriku omanik). Kikkis ja ümarad tissid ajavad kiiremini kõvaks kui kivi peopesalt maha kukub. Tjaa...

Kokkuvõtteks: suudan naisi taluda ainult tänu sellele, et suhtlen nendega ainult siis, kui viin on minu ratsionaalse mõtlemise hävitanud on. Ausõna, kaine peaga naisega suhelda on sama õõvastav kui aidsihaiget neegrit perse nussida. Aga tänu viinale, tänu mu parimale sõbrale, olen saanud naisi nussida nii suhu kui silma, perse ja nabaauku. Aitäh!

Sitt

Trillalla-trullalla. Oi püha pask ja sita hais. Eile jõin ennast ohvitseriks. Olin nii sigalakku täis nagu sapöörilabidas. No jälle õnnestus. Olen ikka kõva mees küll. Türa, vihkan pedendust, aga sellel mehel, kes viina välja mõtles, võtaksin suhu. Hui.

Ja loomulikult joon ka täna ennast täis. Sest nii peab ja nii on ette nähtud. Eks seda ütles ka apostel Paulus, et "sina pead ennast ikka täis jooma, sest muidu langeb sulle Jehoova viha, sa põled põrgus nagu kana ja varblased nokivad su maksa välja". Aamen.

Saast

Türademaa, eile tõmbasin ennast nii kinni nagu sadamaahv. Olin ikka nii sigalakku täis, et absoluutselt aru ei saanud, kus linnas, riigis või planeedil ma olen. Magasin kuskil hoovis prügikasti kõrval, vihmapiisad silitasid sõbralikult põske. Varahommikul ajasin kargu alla, kuradi külm hakkas. Ikkagi oktoobri keskpaik juba. Tore oli.

Ah et mida ma jõin? No loomulikult õlut ja viina. Õige oleks muidugi öelda viina ja õlut. Alguses keevitasin peaagu pool liitrit vodkat sisse poole tunniga, siis hoidsin vahet kaks tundi ning pärast seda valasin kümme õlut sisse. Normaalne.

Eks peab täna ka ennast kooma tõmbama. Sest mis sa hing ikka muud kasulikku teed.

Perkele

Nonii, eile sai mõned õlled tehtud. Mõned shnaabid ka. Pilt jäi muidugi ette lõpuks, mis kahtlemata kurvastab. Aga pole viga, viimasest kümnest päevast kaheksal on kärss mudas olnud. Ühest küljest pole tulemusel vigagi, aga teisalt jääb arenguruumi.

Alkohol on ikka väga kasulik asi. Näiteks saab peaaegu alati keppi kui sarv on soe. Mul sõber jõi nädal aega järjest ja sai peaagu igal õhtul mingi eide sängi. Ühel keppis perse nii valusaks, et too magas nädal aega jutti kõhuli ja töö juures kõndis läppar käes mööda kontorit ringi. Ütle siis veel, et joomine on nõme.

Valimised ka läbi. Kurb, et liiga palju sirgeid lõustasid sai volikogudesse. Kaine mõtelmine EI OLE alati õige mõtlemine. Joodiku mõistus lendab märksa kõrgemates sfäärides kui vaimselt impotentse kainuri oma. Valitsejad peavad ise ka tongis olema, siis suudavad ennast rahvaga samastada.

Just oli uudis, et kindral Tiru on jäädavalt lahkunud. Väga kahju. Tubli võitleja oli.

Vana pask

Eile juhtus ime - jõin õlut ja viina, viina ja õlut, aga enne kui oleks meeldivalt pildi taskusse pakkinud, lahkusin! Oh vitt küll, olen ma siis nii vanaks jäänud, et jätan magusaimad hetked elamata, suurimad rõõmud kasutamata? Ja täiesti tühja koha pealt! Kas ma olengi nüüd SEE MEES, kes joob niipalju kui on mõistlik? Kas minust saab sotsiaalsuse shabloon? Putsi, see küll elu ei ole, millest koolipingis unistasin! Tahan vana "mina" tagasi. Tahan olla prognoosimatu, ühiskonnale pähe-kusev, ülbe, noor ja vihane! Tahan surra ilusalt - lämbuda 8-promillise joobega oma okse sisse!
Fakk, kas ühiskond on muutnud mind?

Ahjaa, keppi ka tahaks nüüd.

Oi puts

Eile roopisin niiet magu käis vahepeal kurgust välja. Iseenesest poleks sellest nagu midagi olnud, aga viin, raibe, ei püsinud ju sees. Proovisin konjakiga - see ka ei püsinud. Nii kui klõmaka panin, lendas kogu fluidum kõhust välja. Putsi küll ma ütlen. Peaks äkki arsti poole pöörduma, et kuda nii, et juua ei saa. Mis värk on. Ravige terveks, raisk.
Ah jaa, siis üks lits ütles mulle eile, et olen rõve joodik. Kamoon, ise on lits. Kumb hullem siis on? Või olen ma liiga vanamoodne. Hui raisk. Igatahes pole ühel pekisel litsinärul õigust mulle "joodik" öelda. Ütlen ise kui tahan või lasen mõnel sõbral öelda. Ma tõesti ei saa aru, mis on hullem - kas öö otsa viina imeda või öö otsa munne imeda. Rõve. Oleks siis lasknud endale kanalisatsiooni ka rammida, oleks vähemalt professionaalne libu olnud. Aga hui. Mingi amatöör. Raisk, vihkan selliseid.

Vittu

Eile tõmbasin ennast õllest totaalumbe. Fakk, seda ei tohi ju teha! Hommikul parandasin pea küll viskiga ära, aga õllepohmakat ravib korralikult ainult giljotineerimine.Aga, kallid sõbrad, täna kirjutan Teile muusikast! Sest te olete harimatud peded ja üks korralik õpetus kulub Teile ära.Vaatasin just oma muusikakogu üle - ca 500 erinevat bändi, tuhandeid lugusid. Aga, mis on huvitav, peaaegu mitte üheski loos ei laula naine. OK, täis peaga olen kunagi mingi Dolly Bartoni loo tõmmanud (Jolene), aga vist rohkem selle pärast, et Dollyl on suured tissid. Ja tegelt Blondie lugusid on ka, aga see on ka kõik! Ma ei oska sellele muud seletust anda, kui naised lihtsalt ei oska laulda. Nad ei oska muusikat teha, nad teavad rokist sama palju kui nunn blowjobist. Ütle siis veel, et mehed ja naised on võrdsed. Türa küll, õppigu muusikat tegema enne. Tegelt - seda pole vajagi. Naisele tagab edu tema ilu, suhuvõtmiskoskus ja võime pakkuda persenussi. Kui sellega hakkama saab, siis on ka naise elu hea. Polegi vaja lavale ronida.Davai siis. Kuulake head muusikat (siinkohal soovitan paari viimati kuulatud asja: Ramones, Electric Six, White Stripes, Roger Waters, Jehro Tull jne). Ja võtke viina ka kõrvale, see annab asjale hoopis uue kõla.

Perse

Tere, mu kallid miljonid ja miljonid lugejad ning fännid!
Pole enam ammu kirjutanud, mis? Ootasite? Mul on jälle nii palju öelda, et olen lõhki minemas!
Põhimõtteliselt ma ei salli kahte nähtust siin ühiskonnas - pedevärki ja naisõiguslust. Ma mõtlen just neid pealetükkivaid, ennast ekponeerivaid ja viis korda nädalas solaariumis, juuksuris ja maniküüris käivaid lakutud pedesid. Ja kepinäljas koledaid ja paksusid naisõiguslasi. OK, üldistasin natukene. Aga ärge erutuge. Ma ei tahtnudki midagi rohkem öelda, lihtsalt hingelt ära rääkida!
Siis üks asi ajab veel mul sita keema - MSNi nimed! No mida faking kuradit te vahetate neid iga päev kolm korda! Mul on 90 kontakti ja siis nuputa, kes täna on "õhtul lähen meestega välja ja tõenäoliselt keerab keegi mulle öösel sitakasse" või "jõin eile kolm pilsnerit ära ja täna on ilgelt sitt olla". Vittu küll. Keda huvitab teie mannetu elu. Miks te seda teistele peale surute? Mingi identiteedi kriis vä? Olete tegijad siis või? Ja seda teevad täiskasvanud inimesed! See on lihtsalt mannetu ja nõrk! Käige te kõik perse.

Jooge viina parem. Nagu mina. Hoopis rahulikum elu. Kaitseministril ei pidanud ka närv enam vastu. Mis sa hing teed - ise tahaks Viiviga Itaalias peeti panna, aga käi hoopis mingite NATO jorssidega dineedel. Nõme ju, eks. Sitta see poliitika, mina sellesse ei usu. Kärakas, hingamine ja nuss on inimese põhivajandused ning iga otsus lähtub vähemal või rohkemal määral nendest argumentidest. Aamen!

Hariduspeded

Ma ei tea mis kuradi magistri-pedendus viimasel ajal käib. Sa ei olekski nagu mingi tegija enam, kui kuskil eebeessis või rauakoolis või pedas magistrantuuris ei õpi. Iga teine tuttav astub-õpib-lõpetab magistrantuuri. No mida kuradit raisk. Kamoon! Enamik on täiesti mõttetud ja tühjad tüübid. Nad ei saa elu sees kraadile vastavat töökohta. Nahui, tööga ja ise ennast (ja just valikuliselt, mida vaja on) harides areneb palju kiiremini. Aga ei, mingi faking trend on. Käige vittu oma kraadiga. Seda pseudoteadust pole kellelegi vaja, ka neile endale mitte. Enda ja/või riigi (fakk - minu!!!) raha raiskamine. Ja kusjuures, õpitakse täiesti suvalist eriala - et kuhu sisse saadakse või mis parasjagu eriti kõva sõna on. Kui küsid, et "miks", siis vastatakse - "bööööö" või "sõbranna läks ka ää" või "ilma magistrita ei saa karjääri teha, öö". Vittu ma ütlen.
Kallid sõbrad, istuge maha, võtke väike naps, võtke kohe mitu päeva järjest. Mõelge, kas teiesuguseid poolharitlasi/trendimagistreid on ikka vaja? Tehke tööd parem. Ja jooge ennast deliiriumisse - seal avaneb hoopis värvikam maailm. Õpite palju rohkem nii enda, kaasinimeste kui ühiskonna kohta. Jooge koos professoritega, jooge koos poliitikutega, jooge koos asotsiaalidega - uskuge mind, saate targemaks kui kuskil koolis oma vaimu vägistate.

Türa

Tere, kallid sõbrad!
Kuigi tundub, et keegi peale minu seda blogi nagunii ei loe. Aga eks te ise teate millest ilma jäete.
Tahtsin raporteerida - panin terve nädalavahetuse tina! Õigupoolest juba alates neljapäevast, pelgalt puhkepäevadest ei piisa ju. Enamike jaoks tähendab enda purjujoomine seda, et jood ennast täis, magad välja. Kogu muusika. Kõvemad mehed joovad teise päeva ka otsa. Ikka nõrgad tegelikult. Mina olen nii kõva mees, et joon nädal aega järjest nii, et hetkekski ei lange promill alla kahe. Te ei usu? Minge putsi, te ei tea heast joomisest midagi.
Türa kus ajavad närvi need wannabe joodikud. Nahui, olen selliseid hordide kaupa kohanud. Ilgelt kõvad tegijad oma arust. OK, esimese õhtu peavad paljud isegi vastu, aga kui hommikul kell 8 (hiljem pole mõtet ärgata, ei saa päeva raisku lasta - carpe diem!) klaasi viina pakud, panevad lasevad kapsa ninast välja. Närvi ajavad sellised sitakotid. Nahui sa hüppad kui põlved nõrgad ja tahtejõudu pole.
Davai, ei viitsi enam.

Uuh

Nii, eile läks jälle õnneks. Tõmbasin nina viltu. Positiivne on see, et täna läheb jälle joomiseks. Ja homme ka. Loodetavasti ka ülehomme.
Mulle meeldib õlut juua. Aga veel parem on vahele mõned shotid teha. Näiteks viina või viskit või tekiilat või jäägrit. Ja õhtut lõpetada calvadosega. Siis on ilus joomine! Ning need päevad, kui saab kohe hommikul hakata pead parandama - oh seda ilu ja õnne! Viienda päeva peaparandus on eriti magus. Jood, jood, jood. Purju ei jää. Lihtsalt lolliks lähed.

Fakk

Tegelikult tahtsin joomarlust propageerida.
Viin ei ole halb, inimesed on halvad. Tegelikult ei ole inimesed ka halvad. Mõnikord on sitt viin lihtsalt. Eriti sitt oli salaviin vanasti. Aga mis sa hädaga tegid... Jõid ja nutsid.
Ütleb ju vene vanasõna ka, et see on halb inimene kes viina ei joo. Mina selliseid ei usalda. Õnneks ma ei tunne ka selliseid eriti. Ja kui mõni rõve kaine lõust ette juhtub, tahaks kohe sahtlisse sõita. Kainurid on arad inimesed, nad kardavad valu, kardavad ennast lolliks teha, enesekontrolli kaotada. Fakk, sa ei tunne ennast kui pole nädal otsa järjest joonud. See on teine maailm. Viin teeb inimesed tugevaks. Naised teeb litsiks, aga nendest ma ei viitsi eriti rääkida. Naistest on mõtet siis ainult rääkida kui keppi saab.

Raisk

Eile mõtlesin, et hakkan kogu aeg kirjutama. Sest nii kõva mees olen lihtsalt. Aga fakk, nüüd polegi midagi enam öelda. Peaks rohkem jooma, siis tulevad head mõtted ka. Tartu on ju heade mõtete linn, sest seal keevitatakse kogu aeg. Tallinnas tehakse tööd - sellega häid mõtteid ei teki. Tuleb ikka juua.
Ilusad asjad juhtuvadki sellest kui täis oled. Näiteks Poska oli sigalakku täis kui tibladega rahulepingu allkirjastas (Ma sõbrad jooksvavalust murtud, jõud puudub juua teiega...). Pärast pildus muidugi lusika nurka ka. Aga enne seda olid ju ilusad ajad...
Savisaar kukub ka külili alati kui välismaal joomas käib. Vanem mees, võiks juba hoogu maha tõmmata. Las Mailis ja Vilja joovad, kuigi naiste joomine on kole.
Ma ükskord ka panin pilditud naist, pärast oli natukene piinlik. Ei olnud erilist mõnu sülti nussida, nagu lõdva käega pihku panna. Pärast olin gentelmen, ütlesin tibile, et midagi ei juhtunud. Õnneks me enam ei kohtunud.

Nii

Raisk, ei suuda enam kannatada. Vaja veel kirjutada. Häid mõtteid on nii palju, et see teeb lausa füüsilist valu!
Et siis blogimisest.
Üritasin natukene teiste tekste ka lugeda, mõni isegi oskab kirjutada. Enamik on muidugi sulaselge sitt, ainult ei haise. Mina, nagu te veenduda võite, hakkan ainult väga kõva teksti voolima. Hõbemägi ja Palts nutavad silmad peast välja kui minu blogi lugema hakkavad.
Üks plika, kes tõenäoliselt hakkab varsti puberteedi-ikka jõudma, kirjutab, et ta ei leia endale meest, kuna kõik on kas töötud, peded või aidsihaiged. Raske juhus muidugi. Nahui, sulle pole meest vajagi. Saad ise ka hakkama. Ära ole tita. Ära ole nõrk. Ja kui sa sama palju edasi jood kui afisheerid, paned varsti ketsid karpi. Ning ära sa jumala eest enne sünnita, joodikemast sündinud värdjaid on niigi palju. Kahju. Putsi. Rohkem häid mõtteid ei ole.

Mida paska

Tere, minu nimi on Vaska ja minust võib saada alkohoolik.

Et tegin ka endale blogi. Mitte et see mõistlik oleks; või et ma ei saaks piisavalt kirjutada. Mul lihtsalt on sitaks palju öelda. Eriti siis kui räme pohmakas on.

Vittu. Esimeseks korraks aitab ka. Pärast kirjutan edasi.

--------------------

See tekst on lisatud hiljem.

Kirjutan natuke endast lähemalt.

Olen praegu 27 aastane. Esimest korda puutusin alkoholiga kokku varem, kui ise mäletada suudan. Esimene tõsisem jooming oli siis, kui käisin 5. klassis - tõmbasime sõbraga kahe peale kolm liitrit koduõlut sisse. Esimest korda läks pilt taskusse 7. klassis, kui sõbraga ühes külabaaris mõned õlled ja viina ära lahendasime. Haiglasse sattusin alkoholimürgitusega 9. klassis, kui vanemad olid ära sõbraga liitri konjaki-viina-veini-õlle segu ära jõime. Keskkooli alguses pühendusin juba tõsisemalt joomisele. Siiski õnnestus mul 12. klassi lõpus paar "vaba päeva" tekitada ja kool ära lõpetada. Siiski, viimased järeltööd tegin peaaegu pildituna. Ülikooli ajal ei hoidnud mind enam miski tagasi, hakkasin täiskohaga joodikuks. Lõpetada ma mõistagi ei suutnud, enne visati mind välja.